Juhtkiri: Koolid, ärge tulistage sõnumitoojat

Riigieksami tulemuste edetabel põhjustab igal aastal palju kisa eliitkoolide upitamisest ja viimaste kohtade halvustamisest. Tabeli maa põhja kirumise ja üksnes esimesele ja viimasele kümnele keskendumise asemel võiks võtta aega sellesse süvenemiseks ja edasiviivate järelduste tegemiseks.

Tulemuste avalikustamisel teeb ajakirjandus sageli vea esitledes edetabelit kui koolide pingerida. Tegelikkuses seame ritta ju õpilased mitte aga koolid. See on oluline vahe, sest sageli mängib keskmise tulemuse puhul rolli, millise iseloomuga kooliga on tegu (nt. täiskasvanute gümnaasium vs tavaline gümnaasium, spordi-, muusika-, ja kunstigümnaasiumid), kooli asukoht (Tallinna kesklinn vs väikesed valla gümnaasiumid) jpm.

Teiseks keskendutakse tabeli vaatamisel liigselt tabeli esiotsas ja tagaotsas olevatele koolidele. See, kuidas Treffner, reaalkool, Härma, Inglise Kolledž ja teised aastaid kõrgeid tulemusi näitavad koolid korda-mööda esikohti vahetavad ei ole ju tegelikult oluline. Ka on selge, et täiskasvanute gümnaasiumite tagaotsas püsimine sõltub suuresti tõsiasjast, et sealne eesmärk on sageli (ent kindlasti mitte alati!) kooli lõpetamine mitte ülikooli pürgimine – ja just viimaseks on kõrged riigieksamid olulised, midagi muud need ju ei anna. Kool lõpetatakse ühtlasi nii 21 kui 100 punktiga. Palju enam tuleks keskenduda näiteks esikolmekümnele, kus on heade tulemustega esindatud näiteks Pärnumaa, Saaremaa, Ida-Virumaa ja Läänemaa koolid, mis näitab positiivselt, et viie-kuue supertulemustega kooli kõrval on meil ka igas maakonnas vähemalt üks väga hea kool.

Ka tuleks tabeleid avaldada koos kainestavate uuringute ning teisi näitajaid arvesse võtvaid tabelitega. Igakevadine lapsevanemate hullumine koolikatsete aegu näitab selgelt, et vajadus selleks on olemas. Aastatepikkused uuringud nii Eestis kui välismaal ütlevad, et kooli ja kaaslaste mõju ilmneb eelkõige alles gümnaasiumiastmes – põhikoolis ja algkoolis on see peaaegu olematu – tark laps saavutab häid tulemusi igal juhul. Ka näitavad keskmist palka ja avalik-õiguslikesse ülikoolidesse saanute tabelid veidi teist pilti kui täna avaldatud pingerida.

Viimaks tuleks pilk heita ka koolide riigieksamite tulemustele õppeainete lõikes, kus esikümme on sageli hoopis teistsugune kui kõiki valdkondi arvesse võttev koondtabel. Selle põhjal ilmneb selgelt, et kui üks kool mingis aines väga häid tulemusi saavutas tehti seal järelikult midagi väga õigesti. Miks mitte selle lennu õpetajaid esile tuua ja neid oma kogemusi ja oskusi teistega jagama innustada. Seega otsigem tabelist positiivseid edulugusid – neid on seal palju tõusnud väikekoolide näol küllaga – ja piirdugem vaid esi-ja viimase kümne vastandamisest.