JUHTKIRI: Keskerakonna pereheitmine on täies hoos
Nii nagu päris mesilased, hakkavad ka poliitmesilinnukesed peret heitma tavaliselt siis, kui tööd on vähevõitu ehk õitsevaid taimi napib. Pereheitmise võib esile kutsuda ka ruumipuudus ja nii lendabki emamesilane koos sülemiga paremat kodu otsima. Loomulikult üritatakse lahkujaid kinni püüda, et neid hiljem ikkagi tarru tagasi saada ja neist uus pere ehk tarutäis mesilasi teha.
Nii nagu väiksed ja agarad meekorjajad, on ka keskerakondlased viimasel ajal ärevalt sumisenud. Juba on siseopositsionäärid kogunenud taru lähedale puu otsa, kus omakeskis lennuplaane arutatakse. Kuid tundub, et mõneti ootamatult on lahkumissooviga sülem avastanud, et pereheitmist justkui juhtima pidanud mesilasema Jüri Ratase isikus tahab siiski Savisaare tarukeses edasi elutseda. Kas Ratasele lubati sooja kohta tulevikus või soovib ta tõesti tegeleda sisemise õõnestustööga, näitab aeg.
Siiski tundub, et tavaliselt pereheitjatele rahustavalt mõjuv suitsulõõts sel korral ei tööta. Ja kuigi pereheitjate seas on neidki, kes ei suuda otsustada, kas jääda või minna, on sumin juba nii suur, et selle nädala lõpus või hiljemalt järgmise alguses tullakse välja lahkujate nimekirjaga.
Ja ega pole midagi imestada – kuna töökat aega õitsvate taimede ehk koalitsiooniaastate näol pole juba ammu olnud ja vaimses mõttes valitseb erakonnas ruumikitsikus, ei tundu tagasiteed olevat. Teisest küljest ei maksa karta, et Keskerakonna tarukene vakka jääb. Ei, küll ta sumiseb edasi, isegi kui lahkuvad varem kõrgetel kohtadel olnud parteimesilased.
Hoopis iseküsimus on see, kellel õnnestub peret heitvad mesilinnukesed nüüd oma tarusse püüda? 2004. aastal lahkus Keskerakonnast kaheksa inimest, nende seas ka Peeter Kreitzberg ja Sven Mikser. Paljud toona lahkunutest liitusid Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. 1995. aastal viis mitmeid liikmeid aga lindiskandaal.
Seega - kas tänased siseopositsionäärid lendavad sotside või hoopis oravate manu? Või panevad nad mee ühte kappi Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks liitunud Rahvaliidu ja Eesti Rahvusliku Liikumisega? Või otsivad nad omapäi mõne kergelt tohletanud tamme ja rajavad sinna sisse uue poliitilisse tsentrumisse kuuluva pere, aga ilma korruptsiooni ja demagoogia ja pideva märtristaatuse kinnitamiseta?
