JUHTKIRI: Kaitseministeeriumis läks õnnelikult, sest ründaja oli nõrk
Läinud nädala neljapäeval sundis algaja terroristi rünnak Tallinna südalinnas asuva kaitseministeeriumi töötajad oma tööpostid hülgama ja majast pagema. Kes tagaukse kaudu tõtates, kes aknast hüpates, kes üle aia ronides. Õnneks tegutsesid külma närvi säilitades nii töötajad ise kui ministeeriumi turvameeskond.
Paraku oli õnne kõige rohkem selles, et meie terroristihakatisel ei jätkunud pealehakkamist tapatalgute alustamiseks. Vastasel juhul ei oleks rünnak kaitseministeeriumi vastu lõppenud ohvriteta. Seisid ju inimesed alguses reaalselt püstolitoru ees ning tule oleks ründaja võinud avada ka väljas olnud inimeste pihta.
Kokkuvõttes on kaitseministeeriumi intsidendi puhul kummaline, et üks ründaja nii olulises riigiasutuses üldse nii kaugele pääseb. Vägisi tulevad meelde ühe väliseksperdi Norra rünnakute järgsed sõnad selle kohta, et ainus natukenegi terrorismikindel koht Oslos on USA saatkond. Ka Tallinnas on USA saatkonna kaitse korraldatud nii, nagu peaks olema ka meie kaitse(- ja sise)ministeeriumi puhul.
Samas vajab Eesti sise- ja väliskaitse raha pigem muu kui uue ministeeriumihoone jaoks. Peaminister Andrus Ansipi poolt kohe pärast rünnakut välja pakutud uue ministeeriumi rajamise plaan kuulubki aega, mil jooksvad ja karjuvad rahavajadused on rahuldatud. Ehk siis mitte just lähitulevikku.
Seni aga tuleb ministeeriumite turvamise eest vastutajatel ajusid ragistada, et tagada praegustest tingimustes maksimaalne tulemus. Kõrgendatud valvsus ja kontrolli siirdamine võimalikult lävepaku lähedale on kindlasti esimesed head abilised.
