Mihhail Golovatov kuulutati Leedu poolt tagaotsitavaks 18. oktoobril 2010 välja antud Euroopa orderiga. Kui uskuda Austria ajalehte Die Presse, on mees sellest hoolimata vähemalt kaheksa korda Euroopa liidu liikmesriikides käinud. On uskumatu, et Küprose, Soome või Tšehhi piiril ei ole üleeuroopalise tagaotsitava saabumise peale ükski häirekell tööle hakanud.

Ka vahistamine eelmise nädala neljapäeval Austrias osutus rohkem naljategemiseks kui tõsiseks operatsiooniks. Mees peeti korraks kinni ning lasti tal siis rahumeeli tagasi kodusesse Moskvasse lennata.

Austria võimude vabandus — „orderisse märgitud kahtlustused polnud piisavad“ — iseloomustab suurepäraselt seda kahepalgelisust, millega osa vanast Euroopast suhtub totalitaarsete režiimide kuritegudesse. Lääne-Euroopa juute hukanud endisi SS-lasi tiritakse vanadusnõtradenagi kohtu ette, relvastamata Ida-Euroopa tsiviilisikuid tapnud eriüksuslaste käsutajasse suhtutakse aga siidkinnastega.

Iga inimene on Euroopa õigusruumis süütu, kuni vastupidist on tõestatud. Kuid antud juhul võttis Austria justiitsministeerium endale jultunult õiguse alavääristada teise Euroopa Liidu liikmesriigi õigussüsteemi, lastes kahtlustatava vabadusse väitega, et Leedus väljastatud vahistamisorder polnud piisav. See on pretsedenditu ning häbematu käitumine.

Polegi tegelikult väga oluline, kas Austria otsustas Golovatovi vabastada omaenda lollusest või Venemaa survel (kuigi viimane juht teeks Austria võimudest veel erilised lömitajad). Vana Euroopa peab nii või teisiti endale selgeks tegema, et kommunisimikuriteod on sama taunitavad kui natsismi omad. Ning vastavalt sellele ka käituma.