President Toomas Hendrik Ilves nimetas USA diplomaatidega suheldes Edgar Savisaart Venemaaga liiga tihedalt seotud odavaks populistiks ning Arnold Rüütlit kolhoosiesimehe mentaliteediga "sisuliselt mittepresidendiks".

Ilmselt ei mõjutanud Ilvese väljaütlemised aastaid hiljem eestlasteni jõudes arvamust temast ühes ega teises suunas, kuna Ilves ei öelnud ju midagi põrutavat. Tegelikult ei öelnud ta ameeriklastele üldse midagi, mida nood ei juba puhtalt Eesti ajakirjanduse põhjal ei teadnud.

Kõige jämedamaks repliigiks Eesti ja siinse elu kohta võibki pidada tema kommentaari, mille kohaselt ta on sunnitud ainult põlgusest Rüütli vastu kandideerima Eesti presidendiks ning elama siinset "vaesusega võrreldavat elu". Rahvale, kelle keskmine sissetulek on 759 eurot, mõjub 5200 eurot kuus teeniva presidendi jutt vaesusest muidugi üsna solvavana. Seda võibki pidada ainsaks teguriks, mis põhjustas rahva hinnangutes väikese nihke negatiivse suunas - kokku 13 protsenti vastanutest ütles, et nende suhtumine president Ilvesesse on muutunud natuke või palju halvemaks.

Üldiselt väljus president Ilves Wikileaksi materjalide avalikustamisest siiski kilbiga, mitte kilbil. Suurt vahet sellel muidugi ei ole, kuna rahvas Eestis ju otseselt presidenti ei vali ning sel aastal on Eesti pigem olukorras, kus korralike vastaskandidaatide puudumise tõttu võib president saada valitud juba otse riigikogus.