Pealegi oli lindiskandaal selgelt sisemaine ning laiale üldsusele kohati raskesti mõistetavate tehniliste üksikasjadega sündmuste jada. Savisaare praegune “idaraha”skandaal aga seisneb mõistetavates süüdistustes, millesse on segatud ka välisriigid.

Tänaseni õnnestus Edgar Savisaarel üsna hästi oma vastaste paati kõigutada ning väidetavalt Venemaalt küsitud raha teemaline debatt suunata kõrvalistele detailidele. Ilmselt nägi juhtivatest ministritest koosnev julgeolekukomisjon, et vana rebane hakkab end lõksust välja vingerdama ning kasutusele võeti karmimad meetmed. Julgeolekukomisjon teatas, et Savisaar on küsinud Venemaalt raha mitte ainult õigeusu kirikule, vaid ka oma erakonnale.

Komisjon andis ka kapole sisuliselt loa avaldada Edgar Savisaare tegevuse kohta täiendavat informatsiooni. See informatsioon on selles mõttes olulise tähtsusega, et kui tõendid on veenvad, võib see tähendada Edgar Savisaare pika poliitilise karjääri lõppu.

Tänaseks on Savisaare vastu koondunud nii palju jõude, et põhimõtteliselt on välja kujunenud vastasseis Eesti riik vrs Savisaar. Kusjuures vastu ollakse rõhutatult Savisaarele, mitte Keskerakonnale — teatas ju näiteks peaminister Andrus Ansip 10. novembril üliselgelt, et välistab koostöö just Savisaare, mitte tema erakonnaga.

Valitsuse, presidendi, IRLi, sotsiaaldemokraatide ja isegi osa keskerakondlaste avaldused räägivad sellest, et Eestis valitseb laialdane üksmeel vajaduse suhtes üks pikaaegsematest poliitilistest ninasarvikutest välja vahetada. Nagu öeldud, sõltub kõik kapo poolt esitatavate tõendite tugevusest. Kui need on piisavalt ümberlükkamatud, teeb Keskerakonna kaua näljas hoitud siseopositsioon töö ära.

Muud moodi demokraatlikus riigis erakonna juhti välja vahetada ei saagi.