JUHTKIRI: Hukkunud sõdur ei tee meid vabaks

 (91)
JUHTKIRI: Hukkunud sõdur ei tee meid vabaks
Foto: Andres Putting

Täna kell 12 istuvad kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja Ants Laaneots pressikonverentsilaua taha, avaldavad Afganistanis hukkunud sõjameeste lähedastele kaastunnet ning alustavad poliitiliselt korrektse jutuga, mis vahelduva eduga on meie kõrvu kahjuks jõudnud juba mitu aastat.

Ühes pole kahtlust – kõigil on põrgulikult raske lugeda uudist meie kahe elukutselise sõjaväelase surmast kauges Afganistanis. Nad polnud esimesed ja sõjas on naiivne loota, et nad jäävad viimasteks. Ometi me seda tahame ja palume.

Sõda on sõda, eriti piirkonnas, kus on sõditud juba aastakümneid ja olukord pole muutunud grammigi selgemaks. Ainus saavutus on justkui demokraatlik valitsus ja parlament. Iseenesest pole seda vähe, aga...

Lihtne ja loogiline on nõuda, et Eesti ligi 300 meest peaks Afganistanist koju tulema. Seda on varemgi nõutud. Ometi on Eesti mänginud end sõjaväeliseks suurriigiks, kelle taandumine Afganistanist torkaks silma. Taandumine mööndes, et väike riik on liiga palju mehi kaotanud, näitaks meid argpükstena. Sest eesmärgid on suured ja üllad – terrorismivastane sõda, narkoparunite hävitamine jne.

Me peame endalt küsima, kas see kõik on reaalne ja kas selle saavutamiseks on ka meid sinna vaja? Aus vastus mõlemale küsimusele on „ei“. Eesti natuke ülemäära USA-keskne välispoliitika aga ei anna loobumiseks võimalust.

Delfi on ka varem kinnitanud, et oleme Afganistanis garanteerimaks meie enda julgeolekut. Eesti poliitikud ütlevad sama mõtte korrektsemalt. Me mäletame 2008. aasta Gruusia-Vene sõda. Algselt arvati, et USA ei lase Venemaal Gruusiat rünnata... Ometi oli seal siiski peeti maha lühike sõda, kus sõnades seisis lõviosa maailmast Gruusia poolel, aga reaalselt appi ei mindud.

Me ei taha isegi mõelda, mis juhtub kui Venemaa pööraks end Eesti poole. Kas taas sõnades ollakse rünnatava poolel, tegudes aga Vene-kartuses aga erapooletud? Need on mustad mõtted, aga just selleni liigub loogika jälgides selgitusjada pärast eestlaste hukkumist.

Delfi arvab, et eestlased ei tohiks hukkuda võõras sõjas, kus meie huvid suuresti teoreetilised. Kui eestlane hukkub Eesti eest sõdides, ei tohiks see juhtuda Iraagis või Afganistanis.

Võimalik, et õigus on neil, kes juba 1939. aastal soovitasid Eestil kodumaa eest sõtta minna. Võimalik, et kui üldse kunagi läheb Eesti eest madinaks ja muuks, mis ühe sõjaga kaasneb, peaks see juhtuma Maarjamaal. Teoreetilised sõjad ja reaalsed surmad ei lähe omavahel kokku.