JUHTKIRI: Helkuritega töötuse vastu

Eestis on hetkel registreeritud töötuks 90 000 inimest. Elu näitab, et nende tegelik hulk on suurem, kuna kõik reaalsed töötud end ametlikult kirja ei pane. Seega võib julgelt väita, et töötuid on meie keskis üle saja tuhande.

Tööpuudus ei ole üheselt mõõdetav nähtus ning erinevad on ka töötud. Nende hulgas on kinnivarabuumi järel tööta jäänud ehitajaid, lihttöölisi, spetsialiste, osakonnajuhatajaid, keda iganes. Osa neist tuli ka tööl olles ainult ots-otsaga kokku, osa suudab isegi töötuna vähemalt Eesti keskmise elatustaseme säilitada.

Siiski on selge, et päris ilma tööta suudavad lõpmatuseni toime tulla vaid üksikud. Pealegi ei ole tööpuudus ainult isiklik probleem, vaid ka ühiskondlik. Hüvitiste maksmine hüppeliselt suurenenud töötute armeele nõuab ka uue töölepingu seaduse tingimustest hiiglaslikke summasid. Hüvitisteta jäänud aga koormavad omavalitsuste sotsiaal- ning tervishoiusüsteemi.

Eesti ühiskonnal on põhjust tõsiseks analüüsiks: kas me oleme ikka kasutanud nappe vahendeid piisavalt tõhusalt? Kas valitsuse usk näljasele õnge kinkimisse (ehk peamiselt ettevõtluse toetamine) ei ole mitte liiga kauge ja abstraktne, et kiiresti ja täpselt soovitud tulemusi anda? Kas pealinna "töö töö pärast" -töökohad, mille tuntuim näide on reisisaatjad, pole mitte liiga ebaefektiivsed?

Värskeimate uudiste valguses on muidugi põhjust ka küsida, kuidas aitab Töötukassale miljoni krooni eest meenete ostmine kaasa töötute olukorra leevendamisele? Igatahes on ametiühingujuht Harri Taliga sellel teemal antud kommentaar, et töötutele jagatavad helkurid päästavad ju elusid, pehmelt öeldes veider.

Tasuta helkureid saab mujaltki. Kuid ükski helkur ei anna sooja ega kõlba hamba alla panna.