JUHTKIRI: Hea valimistava vastu eksivad kõik erakonnad
Kõikide erakondade esindajad kinnitasid, et hea valimistava on igati käpas ja kui eksitakse, siis üksikjuhtumitena ning kogemata.
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu poolt koostatud heas valimistavas on neli põhipunkti: valimiskampaania rahastamine on läbipaistev, avalikku võimu ei kuritarvitata, valimiskampaania keskendub sisulistele küsimustele ja kandidaatide vaated ja poliitilised seisukohad on avalikud.
Esimene punkti vastu on kõige räigemalt eksinud Keskerakond, mis ilmselt ei saanud idarahaskandaalist küllalt, vaid hankis Venemaalt oma valijatele tasuta esinema legendaarse Maria teatri sümfooniaorkestri. “Mis on hullem, kas see, kui Savisaar korraldab valimisürituse kohalike maksumaksjate kulul või see, kui ta teeb seda Vene rahadega?”, küsis täna ERSO endine direktor Andres Siitan suurepärase küsimuse.
Kuid patust puhtad pole ka teised erakonnad.
Avaliku võimu kuritarvitamisega on “hiilanud” nii Tallinna valitsev Keskerakond kui mitmeid ministeeriumi ja ametkondi kontrolliv IRL. Linnapeaga eesotsas kasutavad keskerakondlased nii linna vahendeid kui objekte valimiskampaaniaks, rääkimata pealinna palgale võetud parteisõduritest, kes päise päeva ajal usinalt veebikommentaare kribavad ning nõnda avalikku arvamust püüavad kallutada.
IRL aga palkas oma poliitsõdurid erakonna raha lõppedes lihtsalt riigi palgale nõunikeks ja muudeks valgekraedeks, kellel moe pärast on küll muid ülesandeid, kuid kelle panuse erakonna heaks rahastab siiski maksumaksja.
Kolmanda punkti ehk sisuliste küsimuste suhtes eksib Keskerakonna jätkuva demagoogialaviini kõrval vähemalt sama palju ka Reformierakond. Kui vaadata selle olulisemaid lubadusi, siis üldiselt on tegemist “kõik õnnelikuks” -stiilis loosungitega, mis pealegi saavad teoks “võimaluste olemasolul”.
Viimase punkti suhtes eksivad aga sisuliselt kõik erakonnad, eriti need, mis omavad esindajaid Euroopa parlamendis või kohalike omavalitsuste kõrgetel kohtadel. Me peame taunitavaks, et riigikogu valimistel osalevad inimesed, kellel pole juba ette plaaniski riigikogusse tööle asuda. Samuti ei saa pidada sugugi täiesti avalikuks paljude poliitikute seotust erinevate huvigruppidega — see on muuseas teema, millega Eesti ühiskond peab lähitulevikus üha jõulisemalt tegelema hakkama.
