Nende kõigi puhul tõstatub mõistagi küsimus motivatsioonist ehk kellele mida lubati. See on oluline, sest nii Vareki kui ka Seppiku näol on tegu edukate ettevõtjatega. Valimiskampaania tegemine on aga kulukas ning äri ajamine vahel keerukas. Kas ja mil moel need teemad tõstatuvad ja lahenduse leiavad, näitab aeg.

Huvitav teema on ka see, mis positsiooni saavutab Keskerakonna halli kardinali tiitlit kandnud Seppik Reformierakonnas. Reformierakonna halli kardinali tiitlit on aastaid kandnud eraettevõtlusesse sukelduda lubanud Rain Rosimannus, kellel on endiselt erakonnas suur mõju. Esialgu on Seppiku puhul välja reklaamitud kandideerimine kohalikel valimistel.

Kui vaadata põhjendusi, miks endine siseminister ja praegune Tallinna linnavolikogu liige Seppik Keskerakonnast lahkus, siis on ta välja toonud juhtimisstiili sobimatuse. Samas on päevselge, et ka Reformierakonnas ei mõju teisitimõtlemine karjäärile hästi.

Erinevalt Vilja Savisaar-Toomastist on Seppik oma väljaütlemistes olnud veidi vähem reljeefne. Ansipi katkuga võrdlemise asemel on ta süüdistanud Reformierakonda pelgalt diktatuuri kehtestamises, demokraatia lämmatamises ja Eesti rahva väljasuretamises. Opositsioonierakonna ja poliitkultuuri asi, teadagi.

Küsimusele kuidas Seppik endise keskerakondlasena suhtub astmelisse tulumaksu, mida on peetud Keskerakonna jaoks keskseks küsimuseks, millest koalitsiooniläbirääkimistel on alati loobutud, vastas Seppik, et astmelist tulumaksu pooldades täitis ta vaid partei soovi…

Töö olevat inimesest ahvi teinud. Mida teeb inimesega partei?