JUHTKIRI: Grattis Victoria och Daniel!
Laulatudes ja jumala palge ees on nad omavahel võrdsemad kui kunagi varem ja võrdsed ka kõigi teistega. Kuid pärast "Jah"-i saab kuningriigi alamast prints Daniel.
Siiski ei kaugene see noorpaar rahvast tõenäoliselt ka edaspidi. Sest see abielu sünnib taas kord armastusest. Nagu viimasel ajal juba päris paljud kuningakodades sõlmitud liidud. Õnneks, sest õnn ja armastus ühendavad - mitte ainult kuninglikke abiellunuid, vaid kogu ühiskonda.
Kokku hoiavad Euroopa seitsmes kuningriigis muidugi ka need, kes monarhiast suuremat ei pea. Osa neist saabub isegi nädalavahetuseks Stockholmi protesteerima. Kuid ilmselt tuleb neil vabariigis elamise asemel ka edaspidi kuningriigi alamateks jääda.
Samas on nii mõnigi vabariik soovinud omale kuningat leida. Lähim näide on Soome, mis oma iseseisvuse õrnas alguses tegi ettepaneku Hesseni prints Friedrich Karl Ludwig Konstantin von Hessen-Kasselile. Mees valitigi 9. oktoobril 1918 Soome kuningaks. Kuid kuningriik jäi pisut hämaratel põhjustel sündimata.
Kuninga-mõttega mängivad soomlased siiani. Viimased kümme aastat on naljatlevad läbirääkimised käinud tema järeltulija, 40-aastase Hesseni printsi Philipp von Hesseniga. Osaliselt on selle mõttemängu taga kuningriigist naabermaa, kus kõik tundub just tänu imelisele ja alati säravale kuningaperele olevat kuidagi kuldsem ja muinasjutulisem.
Jah, osaliselt on ka see kuninglik muinasjutt muidugi vaid mäng ja mulje. Usuvad ju näiteks rootslased, et nad teavad oma tulevasest kuningannast kõike. Tegelikult ei tea nad enamat kui Victoria välja ütleb. Kuid MEIE-mulje on kerge sündima, sest Victoria suhtleb nii vahetult, naerab nii kõlavalt ja on alati nii sooja olemisega.
Ometigi ei ole see kõik pelgalt mulje. Sest Victoria on ka jaganud avalikult oma haigustega (düsgraafia ja anoreksia) seotud muresid ja aidanud leida saatusekaaslastel oma probleemidele lahendusi.
Delfi usub kuningriigi headusse. Sest Belgia, Hispaania, Madalmaade, Norra, Rootsi, Suurbritannia ja Taani kuningapered on omal maal rahvast liitnud. Sest kuningapere esindab inimlikke väärtusi ja järjepidevust – midagi kauakestvamat, kui seda suudavad pakkuda näiteks vabariikide presidendipered. Sest nemad valitakse ja nende võimuaeg on alati üürike.
Kusjuures Rootsi päritolu kirikuõpetaja Patrick Göransson märgib Delfile antud intervjuus tabavalt, et tegelikult ei ilmne monarhia tugevaim külg üldse mitte headel aegadel, vaid katsumuste keerises. Kaljuna, mis tormisele merele vastu seisab.
Jah, kuningriik oleks imeline. Kuid eestlastele oleks see meie isetahtmise ja kadeduse pärast ilmselt liig.
