JUHTKIRI: Geriljalahingud Tallinna nimel

Eerik-Niiles Krossi lendav reklaamplakat Tallinna TV saate „Linnapea tund“ akna taga illustreerib suurepäraselt geriljaturunduse olemust. Üks pool kulutab miljoneid eurosid avalikku raha selleks, et enesele reklaami teha, teine läheneb loovalt ning saavutab märksa odavamalt kümnete tuhandete inimeste tähelepanu.

Arvutuskäik, mis eelnevat väidet toetab, on aga järgmine. Keskerakond on öelnud, et nendel valimistel kulutatakse 500 000 kuni 700 000 eurot. IRL kulutab seevastu 700 000 kuni 1 000 000 eurot. Konks on aga selles, et Keskerakonna kulutustele lisandub tasuta reklaam Tallinna TVs ning ajalehtedes Pealinn ja Roheline Pealinn, rääkimata linnaosalehtedest. Taaveti ja Koljati jõukatsumist meenutab kasvõi seegi, et ainuüksi Tallinna televisiooni eelarve on kolm miljonit eurot…

Niisiis. Linna rahakott on märksa suurem kui ükskõik millise linnapeakandidaadi oma. Sellises ebavõrdses olukorras tuleb liigutada oma halle ajurakukesi ja leida viise, kuidas oma tagasihoidlikumast olukorrast võitjana välja tulla.

Lisaks lendavale plakatile on Krossi meeskond sõitnud ringi jalgratastel, mis veavad enda järel plakatit „Savisaare korruptsioon võtab Su perelt 1000 € aastas.“, Keskerakonnale ja korruptsioonile on pühendatud veebileht edgarsavisaar.co ning lühikest aega parkisid Tallinna linnavalitsuse ees ka sama sildiga treilerid.

Kõige selle puhul tuleb küsida, kust läheb piir? Millal muutub geriljakampaania ebaviisakaks ja kuidas kaitsta end laimu eest? Sotsioloog Juhan Kivirähk on mõistnud hukka nii Krossi tehtu kui ka Keskerakonna püstitatud plakati, mis Krossi mustab. Aga teisalt – ausast mängust pole kõiki neid Tallinna linnavalitsemist puudutavaid korruptsioonilugusid meenutades mõtet ju rääkida.

Üks on aga kindel - Krossi provokatsioonid muudavad valimisteni jääva aja märksa huvitavamaks, kui majaseintel laperdavad elutud plakatid seda suudaksid. Lähipäevade suurim küsimus on aga see, millega tulevad välja seni tagasihoidlikuks jäänud SDE ja Reformierakond.