JUHTKIRI: Euroreformi viimased proovikivid on alles ees

Üleminek eurole on Eestis sujunud hästi. Nii võib täna juba väita, võttes arvesse, millised võimalused tuksiminekuks igas valuutauuenduses peidus on. Mõned proovikivid on siiski veel ees.

Uue valuuta kehtivuse kolmanda päeva õhtuks ei ole Eestist kandunud uudiseid ulatuslike tõrgete, suuremate röövide ega süsteemide kinnijooksmise kohta. Eurodes saab maksta nii sularahas kui pangakaartidega, internetipangad ning pangaautomaadid töötavad ja kellegi raha ei ole teatavasti kuhugi bittide taevasse kaduma läinud.

Probleemid on suhteliselt väiksemõõdulised, piirdudes peamiselt aeglustunud teenindusega poodides, kus müüjad ikka veel uue rahaga harjuvad või vahetusraha puuduse all kannatavad, pisitõrgetega e-teenustes ning kohatise puuduliku euromärgitusega. Nii et laias laastus on kroonist loobumine ning eurole üleminek osutunud edukaks.

Siin on põhjust kiita nii Eesti panga kui rahandusministeeriumi vastutavaid ametnikke.

Päris kõik proovikivid ei ole veel aga selja taga. Lähipäevadel peaks kontodele jõudma esimesed toetused, mille arvutamine käib läbi riigi ja kohalike omavalitsuste hiiglaslike infobaaside. Nende ümberprogrammeerimine euroaega on ikka veel väikest viisi mõistatuslik protsess, mille õnnestumine selgub täiesti alles siis, kui esimesed lastetoetused, pensionid, puudega inimeste toetused jne kontodel peaks olema.

Kui sotsiaalministeeriumi allasutuste ning linnade-valdade infosüsteemid euro "läbi hammustavad", võibki nentida, et olulisimad eurole ülemineku raskused on psühholoogilised. Nendest aga saab üle mõtlemist muutes. Kohanemine on üldjuhul ju siiski mõistlikum lahendus kui mõttetu vastandumine.