Enneolematult reklaamitud uued saated ja saateuuendused järgivad üsna täpselt televisiooni viimaste aegade suundumusi: haara vaataja õhtusel ajal oma kanalile, hoia teda seal uudiste vahele jääval ajal ning ära mingil juhul lase tal konkureerivale kanalile libiseda. Uue „Ringvaate“ puhul on muidugi raske ette kujutada, kuidas hoitakse tempot samade saatejuhtidega igal argipäeval õhtust õhtusse purjetades, aga see ei ole peamine.

Kui mõtelda ETV argiõhtu peale laiemas plaanis, on selgelt astutud tubli samm eemale n-ö traditsioonilise rahvusringhäälingu imagost. Ainult et kui astutakse eemale, siis astutakse tavaliselt samm ka millegi suunas. Mille suunas siis astub ETV?

Delfile tundub, et mehiselt erakanalist konkurendi Kanal 2e suunas. See on ses mõttes üllatav, et kui erakanali kolletumist võib pidada turumajanduse loogikaks – kui on vaja teenida, siis teenime sellega, mis paremini müüb – siis rahvusringhäälingult sellist koormat ju tegelikult ei ole. Eelarvenumbrid ei sõltu vaatajanumbritest, vaid poliitikute tahtest. Nii et sügisene kolletumine ei ole ETV puhul sundus, vaid valik.

Rahvusringhääling ei täida oma avalik-õiguslikku funktsiooni just kõige paremini, kui mitmekesise ning vaatajat hariva programmi asemel tuuakse eetrisse üha enam lobisevaid päid ning tühja-tähja. ETV ei pea olema Eesti telemaastiku vaadatuim ja suurim. Küll peaks ta olema kõige asjalikum ja usaldusväärsem.