JUHTKIRI: Ettevõtjate kiusamise seadus

 (20)
Raha raamatu vahel
Raha raamatu vahelFoto: Tiit Blaat

Täna võttis riigikogu vastu seaduse, mis kohustab ettevõtjaid käibemaksu deklaratsiooni lisas deklareerima üle 1000-eurosed arveldused.

Allar Jõks, endine õiguskantsler, on võtnud praeguse olukorra kokku järgnevalt: „Rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet pilluvad huupi granaate ettevõtluskaevikusse lootuses, et ehk keegi pihta või aru saab, kui kasulik see on. Kaevikusse varjunud maksumaksjate appikarjeid ei kuule keegi."

Need on karmid sõnad, kuid neil on kaalu. Sõnum muutub aga veelgi kaalukamaks, kui panna see konteksti. Tänases Ärilehes ütleb Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht, et peaksime tervitama välisinvestoreid, kes loovad siin uusi töökohti. Tegelikkuses tervitame välisinvestoreid 1000euroste arvete järelevalve ja tööjõuga, millest kolmandikul on vaid põhi- või keskharidus.

Aga olgu, jätame kõrvale ettevõtluskliima, mille edendamisest on kunagi ettevõtjasõbralikkust üles näidanud Reformierakond praeguseks loobunud ning vaadakem asjade eetilist aspekti. Olukord, kus kõik ettevõtted peavad maksupettuste tõkestamiseks pidama arvet 1000 eurot ületavate tehingute üle, tähendab, et kõiki ettevõtjaid koheldakse pättidena. Põhimõtteliselt on tegu ju grupikaristusega, mis on keelatud isegi vahetevahel esineva absurdi poolest tuntud kaitseväes.

Seotud lood:

Jõks lõpetab oma intervjuu lubadusega minna otsima riigikogu liikmeid, kes pärast 2015. aasta valimisi ei kohtleks ettevõtjaid rahvavaenlasena. Edu talle!

Muide, kui juba maksuraha kogumine jutuks tuli, tasuks üle vaadata ka võimalus laenata kasumit emaettevõttele, mida harrastavad mitmed siin tegutsevad rahvusvahelised suurfirmad. Või ei hakka hammas peale?