JUHTKIRI: Esimene elektriturg läheb ikka aia taha

Vaba elektriturg töötab suurepäraselt – hinnad kõiguvad, hoob nende mõjutamiseks on meie lõunanaabrite käes ja meie võime vaid näpuga vibutada.

Nimelt on Läti ja Leedu elektrit ja soojust tootvad koostootmisjaamad suveks reservis või hoolduses. Mitme Eestis asuva elektrijaama plokid on vanad ja seetõttu rikkis, remondis või samuti hoolduses. Ja kuna Läti jõgedes pole vett ning Eestis tuult, ei saa toota ka tuule- või hüdroenergiat.

Need kõik on toredad vabandused, aga juhivad tähelepanu kõrvale sellelt, et kui tehti poliitiline otsus elektrituruga liituda, otsustati järelikult aktsepteerida ka hinnakõikumiste riski. Kui see poleks nii olnud, oleks õigeks ajaks valmis ehitatud Estlink 2 kaabel, mis võimaldaks Soomest siia piisaval hulgal odavamat elektrit tuua. Lisaks oleks paika pandud regulatiivne raamistik, mis kellelegi hambutute märkuste tegemise asemel ei laseks tekkida olukorral, kus näiteks leedukate passiivsus turgu mõjutab.

Peaaegu 80 protsenti Eesti elektrilepingutest põhineb fikseeritud hinnal. See näitab, et ilmselt oli inimeste usk elektrituru toimimisse väga suur ning eelistati stabiilsemat varianti. Paraku on elu näidanud, et alates selle aasta algusest, on börsihind olnud fikseeritud hinnast soodsam. Kui elektriturg kunagi ka tegelikkuses tööle hakkab ehk koostöös Euroopa bürokraatidega lõunanaabritele päitsed pähe pannakse ning Estlink 2 valmis saab, võib juba vaikselt paketi vahetamisele mõtlema hakata…