JUHTKIRI: Energiajookide müüki peab reguleerima riik

Liitrite viisi energiajooke lürpivad lapsed rikuvad asjatult tervist. Müügikeeld alaealistele lahendaks küll tagajärje, kuid ei maksa unustada ka vanemate rolli lapse harjumuste kujundamisel.

Rimi otsus keelata tänasest alla 16aastastele energiajookide müümine on kahtlemata sotsiaalselt vastutustundlik. Paraku ei saa sama öelda teiste kaubanduskettide kohta, mis ootavad, et asjaga tegeleks seadusandja. Arvestades, et eelmisel aastal müüdi energiajooke 4,3 miljonit liitrit ning et viimase kolme aastaga on see arv peaaegu miljoni võrra kasvanud, võib kaupmeestest muidugi aru saada.

Ka energiajookide tootjatest võib aru saada. Kuidas sa ikka ütled, et toode, mida iga hinna eest müüa üritatakse, võib tervisele kahjulik olla. See on aga järjekordne põhjus, miks asjaga peaks tegelema just seadusandja, kuigi ka teiste osapoolte initsiatiiv on tervitatav.

Suures ärakeelamise tuhinas ei saa aga kuidagi ümber vaadata küsimusest, miks on energiajoogid noorte seas nii populaarsed. Ehk on asi lisaks „lahe olemisele“ ka selles, et eesti lastel on suur koormus koolis? Ehk loodavad 6. ja 9. klassi õpilased pudelist rohkem jaksu ja vaimuteravust?

Prantsusmaal, Iirimaal, Rootsis ja Taanis on lastele energiajookide müümine keelatud. Soomes arutatakse keeldu alla 15aastaste jaoks, Lätis alaealiste tarvis. Arvestades, mida toitumisteadlased energiajookide kohta arvavad, tasub teema ka Eestis üles võtta.

Aga isegi kui energiajookide müümist õnnestuks Eestis lõpuks piirata, ei vähenda see vanemate rolli oma laste eelistuste suunamisel. Seda eriti olukorras, kus noorte seas on rasvunute osakaal aastatel 2006-2010 kasvanud enam kui kaks korda...