JUHTKIRI: Eliitkool = eliitmaine + eliitõpilased + eliitdirektor

Täna avaldatud Eesti koolide edetabel esiviiega eriti ei üllata. Tipu moodustavad ikka need kõigekõigemad koolid, kelle kandadele on ilmunud vene õppekeelega gümnaasiumid.

Pingerida räägib meile kahest asjast. Esiteks tasub seda lugedes endiselt meeles pidada, et riigieksamite tulemuste põhjal kokku pandud paremusjärjestus peegeldab täpselt sellest, mida ta peegeldab - riigieksamite keskmisi tulemusi. See ei näita, milline on antud kooli õpilaste arukus, see ei näita nende üldise tsiviliseerituse astet ning kindlasti mitte tundetaipu (EQ-d, emotsionaalset intelligentsust).

Teiseks aga saab üha selgemaks eduka kooli valem, mis on välja toodud ka selle juhtkirja pealkirjas. Tippkooli edu põhineb nõiaringil, mis koosneb mainest, viimase peale trimmitud õpilastest ja suutlikust direktorist. Eesti oludes peab viimane tihti ka õigete erakondlike sidemetega olema.

Maine sünnib loomulikult tänase taolistest edetabelitest, mis pole omakorda võimalikud ilma maine poolt kohale meelitatud õppuriteta. Kogu kompotti aga suudab koos hoida ning tähtede poole liikuma panna vaid võimekas direktor, kes võitleb oma kooli eest - kui vaja - nagu raevunud emalõvi.

Delfi aga leiab, et sugugi vähem väärt ei ole õppuritena ka need, kes eliitsustantsuga kaasa ei ole läinud ning õpivad täiesti tavalise maine ja nimega Eestimaa koolides. Lõppkokkuvõttes on oluline siiski ju see, mida noor inimene ise taotleb või millised sihid endale seadnud on. Paljugi võib ära teha ka oma 30. või 50. kohalt leiduvas koolis. Ning kui vanad raamid tingimata kitsaks jäävad, võib igal ajal ka uutele väljakutsetele asuda.

Andekaid ja õpihimulisi hindab iga kool.