JUHTKIRI: Efektiivsus Tallinna moodi ehk kuidas pissitada 2,72 miljonit turisti mõnekümne käimlaga
Kunagi tehti nalja, et igal aastal tabab talv sahamehi ootamatult. Ja eks teede puhastamise tempot vaadates võis selles märkuses ka terake tõtt olla. Olgu aga teedega, kuidas on, arvestades meie kliimavöötme iseärasusi on üsna tõenäoline, et pärast sahamehi ahistavaid talvetorme saabuvad ka kevadekuulutajad. Ja vahel on nad hoopistükkis Venemaalt pärinevate rongide, suurte lennukite või kruiisilaevade kujul. Aga väljanägemisest hoolimata toovad nad endaga kaasa tuhandeid turiste.
Nii ei jää kohalikel üle muud, kui ummisjalu turistihordide eest pageda - täpselt sama moodi, nagu põgenevad inimesed Hispaanias Pamplona linnas härjajooksu ajal. (Mis, nagu nimest võib järeldada, seisneb selles, et tuleb härgade eest ära joosta.)
Aga ega võrdlus (kiirete) jalgadega väga vale olegi. Kui hooaja kõrghetkel on pealinnas ringi liikumas 10 000, aga mõnedel andmetel isegi kuni 20 000 turisti, siis tuleb päris pikalt jalad ristis oodata, et kasutada üht (VÄGA eksklusiivsest) Tallinna unikaalsetest avalikest tualettruumidest. Muide, mitmed neist on välikäimlad koos sellest tulenevate rõõmudega...
Olgu, eks tegelikult ole potte-kabiine muidugi rohkem (nad on lihtsalt koondunud umbes kümnesse kohta vanalinnas), aga see kõik ei muuda fakti, et giidid peavad tegema sundpeatusi matrjoškamüüjate või croissant'ikaupmeeste manu. Ja mis mulje jääb turistile linnast, mis ei suuda isegi tualette rajada?
Aga kui põiel on käidud, tuleb linna mööda ringi hulkuda ja ehk ka ühtteist osta. Ent mida teha pakendiga? Kuna prügikastid on koledad, on neid vanalinnas vähe. Talvel pole sellest probleemi, aga 10 000 turisti päevas on just täpselt väiksema rokk-kontserdi jagu. Ja see läbu, mis säärasest kontserdist maha jääb, pole kuigi kaunis vaatepilt... Aga säärane „kontsert“ toimub ju vanalinnas ja seda lausa iga päev!
Aga muidugi oleks vale väita, et turistid ainult probleeme tekitavad. Vastupidi – tegemist on unikaalse teenimisvõimalusega ja nii kolivad suveks pealinna tööle ka taskuvargad, kes võõraste tengelpungade sisust end rasva varastavad, umbes nagu nuumhaned. Rääkimata piraattaksodest, mis vaesest turistikesest veel viimasegi rahanatukese A- või D-terminali parklas välja pigistavad.
Tallinna meer tegi hiljuti Tallinna Sadamale ettepaneku, et see jagaks kruiisituristidelt saadavaid tulusid linnaga. Et sadam on riigi oma, ei tule ilmselt kellelegi üllatusena, et Savisaar raha ei saanud. Kuna turistidega tuleb siiski majandada ja linnal tundub jälle raha nappivat, siis mõelgem kõik koos, kust võiks linn raha leida, et tarida järgmisesse paika hunnik ajutisi peldikuid.
Suure mõtlemise tulemusena võib jõuda näiteks selleni, et kinni võiks panna Tallinna televisiooni ja ajalehe Pealinn ning kokku tõmmata kulutusi avalikele suhetele – nii võiks säästa miljoneid eurosid! Aga tundub, et nii häid mõtteid pole Tallinnas veel kellelegi pähe tulnud ja tänavalaternate kustutamisega on hoopis toredam eksperimenteerida.
