Delfi leiab, et Ameerika Ühendriikidesse ja Jordaaniasse suurte investeeringute tegemise kõrval ei tohi ära unustada Eesti elektrivarustuse parandamist. Kui aga katkestusi siiski esineb, võiks selle eest saadav kompensatsioon olla mõistlik – 24 eurot kindlasti EI kompenseeri üheksat päeva ilma elektrita.

Pärast 26. detsembril üle Eesti tormanud Patricku ja selle järglase vägitegusid jäid elektrita 175 000 majapidamist, mida Eesti Energia pidas juba kriisiolukorra tiitli vääriliseks. (2010. aastal jäi augustitormi järel vooluta 172 000 majapidamist.) Kiire arvutus näitab, et kui asjad väga hulluks läheksid ja 175 000 majapidamisele tulekski välja maksta 24 eurot, siis peaks Eesti Energia ainuüksi detsembritormi eest välja käima 4,2 miljonit eurot ehk 65,5 miljonit krooni. Motivatsiooni elektrivarustuse kiireks tagasi andmiseks peaks igatahes jaguma...

Muide, ka Soomes käivad praegu arutelud makstava kompensatsiooni suuruse üle. Põhjus, miks üle lahe on hüvitis nii palju suurem, seisneb selles, et seal sisaldub elektri hinnas lisaks võrguteenusele ka omamoodi kindlustusmakse, mille arvelt hüvitisi makstakse. Tõsi on ka see, et Eesti kodutarbija maksab aastas 3500 kilovatt-tunni elektri tarbimise eest peaaegu 11 eurosenti, Soomes tuleb sama hulga eest maksta 15 eurosenti.

Kõik see ei tee aga elektrita elamise tagajärjel tekkivaid ebamugavusi väiksemaks ja patareide-küünalde hinda odavamaks. Pealegi on Eesti Energia ikkagi kasumlik ettevõte.

Lõpetuseks – on kummastav mõelda, et Eesti on nii suur e-riik, et isegi kui elektrit ei ole, on üsna tõenäoline, et internet ja mobiililevi on sellest hoolimata olemas. Jääb üle loota, et ka akud kogu katkestuse aja vastu peavad...