Võimalik, et laupäevane “Vabaduse laul” oli hingelähedane praegusele presidendile, ta eksnõunik Jaanus Rohumaale ja “Eesti Laulu” peakorraldavale Heidy Purgale. Ja Delfi ei kahtle, et kontsert meeldis veel tuhandetele ja tuhandetele eestimaalastele.

Aga samas oleme ka kindlad, et väga paljudele ei läinud kontsert korda — domineeriv alternatiivmuusika, õigete vabaduslaulikute ja -laulude puudumine, venekeelse elanikkonna eiramine jne.

See, et kontsertpaigas müüdi alkoholi ja paljud noored ei osanud piiri pidada, ei ole kokkuvõttes suur probleem “Vabaduse laulu” kontekstis — alkoholiga ei osata kuskil liiga mõistlikult ümber käia.

“Vabaduse laulu” peakorraldaja Helen Sildna on õigustuseks öelnud, et 20. augusti tähistamiseks polegi veel välja kujunenud traditsioone ega seetõttu ka ootusi.

Delfi pole selles kindel. Kui pikki nädalaid on reklaamitud “Vabaduse laulu”, siis tegelikult on Eestis kujunenud just teatud nimed, kellega seda päeva ja ajastut seostatakse. Ivo Linna, Tõnis Mägi, Siiri Sisask ja mitmed artistid, keda me mäletame just viimase 20 aasta põhjal. Laupäeval esinesid selgelt ja kitsalt korraldajate favoriidid, aga mitte need, keda rahvas armastab. Seda kõike saanuks korraldada teisiti, samas süldipeoks muutumata.

Sildna on ka öelnud, et ühtegi venekeelset bändi ei õnnestunud neil kohale meelitada. Raske on uskuda, et Iiri, Läti ja Eesti tähed leidsid aega, venelased aga mitte… Delfi tõesti ei suuda uskuda, et Eesti või Vene venekeelsed bändid in corpore “Vabaduse laulu” eirasid.

Delfi mõistab, et inimesed on pettunud. Tegelikult oleks piisanud paari vabaduslauliku toomisest ja juba oleks pilt loogilisem.

Täna on küsimus juba muus: kas siis sel laupäeval pandi alus taasiseseisvumise tähistamise traditsioonile? Loodame, et mitte. Nagu loodame ka seda, et kui viie aasta pärast on võimul teised poliitikud, ei viida tähistamise traditsiooni teise äärmusse.

Üks tähelepanek veel. Oleks ju loogiline, et laulupidu on Eestis tasuta ja rokk-kontsert raha eest. Meil on aga vastupidi. Laulupidu on kalli piletiga, kuhu kõik ei jõua tulla; rokk-kontsert aga tasuta, kus pole aga kõigile muusikat.