JUHTKIRI: Aserbaidžaani inimõigusrikkumisi ei tohi kinni mätsida

Oma esimesel riigivisiidil Eestis viibiv Aserbaidžaani president İlham Äliyev ei kuulu meie mõistes just demokraatlike riigipeade hulka. Hoolimata tema poolt viimase viie aasta jooksul tehtud avaldustest ei ole inimõigusolukord Aserbaidžaanis eriti paranenud. Delfi leiab, et Eesti liidrite kohus on seda Äliyevile meelde tuletada.

Aserbaidžaani arusaamu riigivalitsemisest iseloomustab ilmekalt muu hulgas läinud detsembris Euroopa parlamendi poolt vastu võetud deklaratsioon sõnavabaduse kohta Aserbaidžaanis.

Selles räägitakse muu hulgas vanglakaristuse mõistmisest kahele blogijale väga ebausutavate süüdistuste põhjal; meediavabaduse kadumisest riigis, opositsiooniliste ajakirjanike arreteerimistest ja süüdimõistmistest erinevate kriminaalsüüdistuste alusel; ajakirjanike vastasest vägivallast, kodanikuühiskonna aktivistide julgeolekust, rahvusvaheliste raadiojaamade litsentside tühistamisest jne.

Lisaks viitab deklaratsioon sellele, et Aserbaidžaani ametivõimud ei ole seni piisavalt hoolitsenud demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste tagamise eest. Muu hulgas on probleeme valimiste vabaduse ning kohtuvõimu sõltumatusega.

Eesti, nagu kogu läänemaailm, rakendab suhtlemisel Aserbaidžaaniga ilmselt n-ö Hiina avangut. Me teame, et riigil on probleeme kõigi demokraatia põhimõtetega ning et riiki juhitakse üsna isevalitsejalikult. Sellest hoolimata me suhtleme nende riikidega, kuna nad on olulise turupotentsiaaliga või asuvad geopoliitiliselt olulises piirkonnas.

Suhtlemine on alati parem kui isoleerimine. Samas ei tohiks Eesti juhid jätta kasutamata võimalust Äliyevile meelde tuletada, millistel väärtustel põhineb see Euroopa, mille osa me soovime olla. Teisitimõtlejate vangiheitmine fabritseeritud süüdistuste alusel või valimiste kallutamine ei kuulu nende väärtuste hulka.