JUHTKIRI: Arstide mäng seaduslikkuse piiril
Ravimiseaduse 86. paragrahvi 3. punkti väga heatahtlikult tõlgendades ei ole tegemist otseselt seaduserikkumisega: “Ravimi müügiloa hoidjal on õigus toetada arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemist, hüvitades ürituse teadusliku osa osavõtumaksu ning majutus- ja transpordikulud mõistlikus ulatuses”.
Samas ütleb sama paragrahvi 6. punkt, et “kui ravimi müügiloa hoidja korraldab ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele teaduslikke üritusi, peab nimetatud üritusel võõrustamine, sealhulgas meelelahutus olema mõistlikul tasemel ja jääma ettevõtmise põhieesmärgi suhtes teisejärguliseks”.
Rääkimata sellest, et sellesama paragrahvi 1. punkti kohaselt on “ravimi müügiloa hoidjal keelatud anda ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele ning neil isikutel on keelatud ravimi müügiloa hoidjalt või tema esindajalt vastu võtta kingitusi ja teenuseid, mille väärtus ületab 6,40 eurot/-/”.
Kui arstid ise räägivad oma blogisissekannetes ja neljasilmavestlustes pohmelli ja erialastest loengutest puudumisega lõppenud öistest joomingutest (loomulikult ravimifirma kulul), kaldub objektiivne kõrvaltvaataja tõlgendama seda kõigi kolme punkti suhtes kahtlase tegevusena eelkõige ravimifirmade poolt.
Isegi kui arstid ravimeid määrates ravimifirmade jõulistest kingitustest end mõjutada ei lase, õõnestab taoline praktika kogu meditsiinivaldkonna usaldusväärsust. Arstide sissetulekud on piisavalt suured, et nad suudaksid oma lõbureisid ja rikkalikud õhtusöögid ise kinni maksta. Seega peaks õppereisid jääma tõesti õppereisideks ning sisaldama vaid hädavajalikku majutust ning toitlustust.
Otsapidi on selle teemaga seotud ka Eestis üldine komme teha arstidele kingitusi kas enne vastuvõtule-lõikusele pääsemist või vähemalt pärast neid. Kas see on tava, millest oleks hea tasahilju loobuda, kuna see on samuti ohtlikult lähedal korruptiivsele käitumisele.
Algatus mõlema halva tava murdmiseks peaks aga tulema lisaks ravimifirmadele ja patsientidele kindlasti ka arstidel endalt. Nii kaua ei muutu miski, kuni tohtrid kõik pakutu rõõmuga vastu võtavad.
