JUHTKIRI: Alanev reaalpalk = reaalne vaesumine
Inimeste tegelikku ostujõudu näitav keskmine reaalpalk langes juba kümnendat kvartalit järjest. See tähendab, et kaupade ja teenuste hinnatõus sööb pidevalt ära selle palgatõusu, mida mõned valdkonnad endale lubada suudavad. Paljudel aladel on langenud isegi keskmine brutopalk, reaalpalgast rääkimata.
Suur osa palgakasvust on tulnud üksikutest valdkondadest, nagu mäetööstus ja energeetika — ehk siis tavatarbija üha kasvavav elektri- ja energiahind ning elektrituru vabanemisega kurioosselt tõusnud suurtarbijate elektrihind võimaldab nende alade ettevõtetel oma töötajate keskmist tasu üha kõrgemale tirida. Isegi tugevalt eksporti lisanud tööstusettevõtted ei suuda nendega sammu pidada.
Nii et tegelikult räägib tänane pilt Eestist kui riigist üsna lohutamatut keelt. Tegemist on reaalselt veel vaesema riigiga kui see, mis omal ajal eurotsooni sisenemiseks ettevalmistusi tegi. Tõusevad hinnad, palgad püsivad aga enamikel töövõtjatel samal tasemel — mis tähendab, et inflatsiooni tõttu need hoopis langevad.
Praeguste näitajate põhjal peab tõdema, et meid ootab ees pikk virelemine. Ekspordi kasv viitab muidugi kauaoodatud majanduse ümberstruktueerimisele, kuid läheb veel tükk aega, enne kui eksportivate ettevõtete majandusnäitajad hakkavad ka töötajate palganumbrites kajastuma. Sealt omakorda on aga tükk maad selleni, et välisnõudlusele orienteeritud majandusharud hakkavad ka sisenõudlust kasvatama, võimaldades ühtlast majanduskasvu kogu riigis.
Reaalpalkade langedes, kuid ettevõtete majandusnäitajate paranedes tuleb järeldada, et suurem osa uuest tõusust jääb hetkel veel ettevõtete tasku, parandades nende kasumlikkust. See, kas ettevõtjad mingil hetkel ka oma reaalsemalt üha vaesemaid töötajaid meeles peavad, on juba omanike südametunnistuse küsimus.
Veel hullema sõnumi toob meieni aga palgastatistika, mille kohaselt palka saavaid töötajaid oli selle aasta märtsis vaid 1,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. See tähendab, et registreeritud tööpuuduse hoogne vähenemine, mille üle ametlik Eesti on valjuhäälselt rõõmustanud, pole sugugi ulatuslikult realiseerunud lisandunud tööhõivena.
