JUHTKIRI: Ainult vangistamisest jääb väheks

Eesti Päevaleht kirjutab, et ülekriminaliseerimise vältimiseks leevendatakse mitmeid praegu kehtivaid karistusi ning selle käigus tuleb üle vaadata ka 300 vangi karistused.

Siiski ei muutu kõik leebemaks. Täna võib alimentide maksmisest kõrvale hoidvaid vanemaid ähvardada aastane vanglakaristus. Kuna justiitsministeeriumi hinnangul pole vangis istuvalt vanemalt alimente nagunii võimalik kätte saada, taheti vanglakaristusest loobuda.

Kuna säärane „dekriminaliseerimine" tähendaks, et riik justkui ei peagi alimentide maksmisest hoidumist nii tõsiseks asjaks, vaidles siseministeerium vastu. Tulemus - vanglakaristus jääb alles ja koos sellega säilib ka sõnum, mida riik saadab: alimentide maksmisest hoidumine on lubamatu.

Kui asjasse süveneda, ilmneb, et riik saadab tegelikult vastandlikke sõnumeid. Praegu peab alimentide kätte saamisega tegelema üksikvanem. Tööl käimise kõrvalt üksinda lapse või laste kasvatamine ilmselgelt ei ole olukord, kus inimesel oleks aega, energiat ja entusiasmi kohtutäiturite abil õigust taga nõuda.

Seega oleks abi sellest, kui probleemide korral maksaks alimendid riik või omavalitsus, kes tegeleks ise ka võlglaselt raha sisse nõudmisega.

Arvestades, et 22 protsenti lastest kasvab üksikvanema hoole all ning kolmandik kuni neli aastat kestnud abieludest lahutatakse, puudutaks muudatus paljusid. Kui peaks juhtuma, et säärase süsteemi püstitamisel jääb oma tarkusest väheks, võib vaadata ka naabrite poole - Lätis, Soomes ja Rootsis selline süsteem töötab. Naabrite eeskujul talitades saadaksime märksa ühemõttelisema sõnumi: kahaneva rahvastikuga Eestis on lapsed väärtustatud.