Eesti Panga prognoosi võib pidada isegi optimistlikuks. Paika peab see juhul, kui Euroopat ei taba laiem majanduslangus ning euroala võlakriis ei kasva panganduskriisiks. Vastasel juhul on ekspordist sõltuvas Eestis kindlasti oodata majanduse seiskumist või suisa majanduslangust.

Murettekitav on aga asjaolu, et järgmise aasta riigieelarve on kokku pandud rahandusministeeriumi ennustusest lähtudes. See aga näeb järgmiseks aastaks ette kolmeprotsendilist majanduskasvu. Lühidalt öeldes — valitsus on riigi majapidamise üles ehitanud liiga optimistlikule prognoosile.

Lisaks tuleb meeles pidada, et Eesti majandus on äärmiselt sõltuv meie lähimate põhja- ja läänenaabrite — Soome ja Rootsi — käekäigust. Seetõttu on praegu ülioluline jälgida seda, kuidas hindavad oma järgmise aasta majandust põhjanaabrid.

Soomes on kogu selle nädala jooksul esitatud üksteise võidu ettekujutusi 2012. majanduskasvust. Neljast oma hinnangu andnud pangast kolm näevad ette majanduslangust, neljas — eile prognoosiga välja tulnud Soome Pank — aga majanduskasvu taandumist nulli piirimaile.

Samale järeldusele jõudis eile ka Soome parlamendi rahanduskomisjon, mis nentis sealsele riigieelarvele antud hinnangus, et Soomet tabab tõenäoliselt majanduslangus ja tuleb valmistuda tööpuuduse kasvuks, sisetarbimise languseks ning sotsiaalkulude suurenemiseks. Lisaks nentis komisjon, et riigieelarve tuleb kevadel ümber vaadata. Oodata on uusi kärpeid ja maksutõuse.

Delfi jaoks terendab praeguses olukorras 2008. aasta lõpp. Ärksamad lugejad mäletavad, et toona koostati 2009. aastaks ebarealistlikul prognoosil põhinev ebamaine riigieelarve, mis juba aasta esimestel kuudel läbikukkunuks osutus.

Veel ei ole hilja. Riigikogu peaks jõuluvanaga semutsemise asemel näitama riigimehelikkust ja hakkama valmistuma halvimaks. Kolmeprotsendiline majanduskasv võib vägagi tõenäoliselt osutuda roosaks unistuseks ning riigieelarve õhku täis olevaks. Korrektuure tuleks teha nüüd, mitte siis kui häda käes.