Joonas Vänto: „Intriigid" valimisea langetamise ümber
Professor Toots kirjeldas oma ettekandes rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringut ICCS 2009, milles osales märkimisväärne osa Eesti noortest ning millest selgus, et noorte huvi poliitika vastu on suurem kui täiskasvanutel (50% vs 36%). 73% küsitlusele vastanutest plaanis 2011. aastal Riigikogu valimistel osaleda (tegelik valimisaktiivsus oli 63%).
Küsitlusest osavõtnutest plaanis erakonnaga liituda lausa 15% noortest. Võrdluseks - täisealisest elanikkonnast on erakonna liikmeks astunud vaid 5,5%. Kõik need numbrid kinnitavad, et noored on poliitikast teadlikumad kui arvatakse ning oleksid valimisea langetamise tulemusel aktiivsemad ühiskonnaliikmed.
Ma loodan, et juba lähitulevikus saavad Eestis hääleõiguse ka 16-aastased kodanikud. Siiani on räägitud vaid noortele kohalikul tasandil hääleõiguse andmisest. Minu arvates peaksid noored saama valimisõiguse ka Riigikogu valimistel, milleks on aga tarvis seadusemuudatust. Selle muudatusega peaks kindlasti kaasnema ka kandideerimisea langetamine.
Hääleõiguslikul noorel peab olema endal võimalus kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogusse, et esindada seal nooremat põlvkonda. Eesti probleemiks on noorte lahkumine kodukohast, ja tagasi ei kutsu neid enam miski. Kodukoha tulevik ja areng läheks noortele tunduvalt rohkem korda, kui nende häält võetaks kuulda ja nad saaksid omavalitsuse juhtimises ise kaasa lüüa. Oleks ju igavesti uhke, kui üks 17-aastane noor saab kohalikus volikogus sõna sekka öelda, milline peaks olema uuendatud noortekeskus või kuhu ehitada skatepark.
Kodukoha patriotismi mõjutavad mitmed faktorid, millest üks on kindlasti teadlikkus omavalitsuse toimimisest, arenguvõimalustest ja tulevikuväljavaadetest. Seega peab koos valimisea langetamisega langema ka kandideerimisiga. Vanadel tegijatel on kindlasti kogemused ja elutarkus, kuid noored saavad neid täiustada uute, värskete ja julgete ideedega.
Millised on valmisea langetamise vastaste hirmud?
Eestil ei tule „vette hüpata" tundmatus kohas. Positiivseid näiteid 16-aastastele valimisea andmisest leiame nii Euroopast kui ka mujalt. Seda teed on juba läinud Austria, Brasiilia, Malta (jõustub 2015) ja mitmed Saksamaa liidumaad. Mitte ühtegi negatiivset tulemit seoses valimisea langetamisega pole aga täheldatud.
On väljendatud hirmu, et tänu noortele pääseb võimule üks soosituim erakond. Paraku näitab teiste riikide kogemus, et hääled jaotuvad suhteliselt sarnaselt ülejäänud valijaskonna valimistulemustega. Pealegi on 16-18 aastaseid kokku Eestis umbes 24 000, mis moodustaks valimisea langemise puhul tulevikus vaid 2,4% valimisealisest elanikkonnast.
Tulles tagasi loo alguses mainitud valimisea langetamisele keskendunud konverentsile, siis leidsid seal esinenud ja Austria kogemustest ettekande pidanud teadlased, et ka Eesti on valimisea langetamiseks valmis. Seega soovin järgmisele Riigikogu koosseisule kindlat meelt seadusese heakskiitmisel.
