Jón Gnarr: Island tõuseb tuhast nagu Feeliks!
2009. aasta lõpus, kui rahvas möllas Islandi pealinna tänavatel ja valitsus tagasi astus, asutas ülipopulaarne komöödianäitleja Jón Gnarr erakonna, mille nimeks irooniline „Parim Partei“ ja võitis veidi hiljem ülekaalukalt valimised Reykjavikis. Vaimuka satiiriga paljastas ta stagneerunud poliitilist establishmenti ja andis hulle valimislubadusi. Islandi poliitikud olid valmis oma püksid ära sööma, et Gnarr kukub linnapeana läbi. Läks teisiti.
Uus poliitika leidis tee parlamenti ka äsjastel parlamendivalimistel valimisliidu „Helge Tulevik“ näol. Saareriigi „Ühtse Eesti“ etendusele sarnane liikumine on end „päris-poliitikuteks“ pidava kamba hellaks muutnud. Tõepoolest, tuleb välja, et selleks, et poliitika toimiks, ei ole vaja udu ajada, vaid asjadest aru saada. Ning poliitika ei pruugi sugugi olla verisulisest poliitbroilerist vanaks stagneerunud kanaks sirgunud poliittöötaja pärusmaa.
Askur Alas (A.A.): Kuidas suhtud sellesse, et sind on nimetatakse „maailma kõige coolimaks linnapeaks“?
Jon Gnarr (J.G.): Ma olengi väga cool, seega tervitan seda tiitlit iga kell.
A.A.: Mida oled muutnud Reykjaviki linnapeana ja uue põlvkonna poliitilise jõu eestvedajana?
J.G.: Oleme muutnud poliitilist diskursust ründavast poliitikast arutavaks poliitikaks! Näiteks taastasime inimeste usalduse linnavõimu vastu – kevadel oli see tõusnud 11% võrra. Suutsime linna juhtida läbi erakordselt raskete aegade võlgade küüsi langemata. Samuti suutsime päästa Reykjaviki Energia, mis oli tõsistes majandusraskustes.
Oleme rõhutanud inimõiguste ja rahu tähtsust. Näiteks ei ole sõjalennukitel enam lubatud Reykjaviki lennuväljale maanduda (pealinnas on siselendude lennuväli, rahvusvaheline lennujaam on 45 km eemal Keflavikis – A.A..). Oleme linnavalitsemisse toonud stabiilsuse ja rõõmu. Inimestel on aega tööd teha, selmet kohanduda pidevalt uute poliitikute ja uute koalitsioonide tahtele.
Oleme pakkunud rohkem otsedemokraatiat „Parema Reykjaviki“ veebisaidiga (betrireykjavik.is), kus inimesed saavad e-hääletada, milliseid projekte tuleks nende linnajaos ellu viia. Kahe aastaga on elanikud osalenud 235 projekti hääletuses. Viimase rahvaküsitluse tulemuste järgi tundub, et inimestele meeldib Parim Partei, sest üle 32% toetusega on see siiani linna populaarseim erakond.
A.A.: Räägime su valimislubadustest enne linnapeaks saamist. Millal saab Reykjaviki koduloomaaed jääkaru?
J.G.: Jääkaru asi on veel töös. Pärast seda, kui ma linnapeaks sain, pole Islandile saabunud ühtegi jääkaru, seega pole võimalust olnud (jääkarud jõuavad aeg-ajalt jääpankadel Gröönimaalt Islandile – A.A.). Kuid oleme sõlminud kokkuleppe Perlaniga („Pärl“ isl. k. – A.A.), mis on Reykjaviki monumentaalsemaid ehitisi, et see muudetakse loodusloomuuseumiks. Seal saab näha ka jääkaru ja vaala.
A.A.: Millal hakatakse ujulates jagama tasuta käterätikuid ja antakse „igasugu asju vaestele“?
J.G.: Sorri. Tasuta rätikute lubaduse näol oli tegelikult tegu eksitusega. Oleks pidanud olema: tõstame rätikute eest võetavat tasu. Kuid see-eest laseme lastel kahel päeval aastas tasuta ujulat külastada.
„Igasugu asju vaestele“-lubadus on mitmel tasandil täidetud. Alustasime sellest, et suurendasime rahalist toetust inimestele, kes sellest sissetulekuliigist sõltuvad. Kriisijärgse olukorra tõttu on selliste inimeste arv tohutult kasvanud, seega oleme saanud seda lubadust täita enam kui küll.
Oleme teinud tööd, et pakkuda erinevaid lahendusi kodututele joodikutele, immigrantidele ja tegelenud inimõigustega laiemalt. Reykjavik on esitanud taotluse maailma tervishoiuorganisatsioonile (WHO), et saada AIDSi-sõbraliku linna tiitel.
Lubasime ka Disneylandi Vatnsmýrisse, mis on märgala keset Reykjavikki. Oleme seal soo taastanud ja muutnud selle lindude ja loomade hoiualaks. Nii Piilupart Donald kui ka Miki-Hiir on siia tagasi tulnud ja see on fantastiline!
Juku-Kalle Raid (J-K.R.): Kuidas edeneb projekt „parlament narkovabaks aastaks 2020“?
J.G.: Hahahaha! Võim ongi narkootikum.
J-K.R.: Oled öelnud, et poliitikud ja tavainimesed elavad erinevatel planeetidel. Kas saaksid neid planeete kirjeldada?
J.G.: Poliitikud on muutunud subkultuuriks, kellel on oma keel ja kes elavad kummalisel maastikul.
A.A.: Mis saab nüüd, kus vanad parteid, kes riigi kriisi juhtisid, tegid uue valitsuse? Kas islandlased pole midagi õppinud või on nad kaotanud usu uutesse tulijatesse?
J.G.: Seda näitab tulevik. Ma ei ole prohvet, seega ei oska ma vastata. Kuid arvan, et islandlased on palju õppinud. Parlamendivalimiste tulemus näitab, et 8,2% valijaist hääletasid kuus „Helge Tuleviku“ saadikut Althingisse (Gnarri „Parima Partei“ valimisliit – A.A.).
Ka kolm piraati pääsesid parlamenti. Ja mu sõber Óttarr Proppé osutus valituks. Tema muudab suhtlemiskultuuri Althingis ainuüksi oma sealviibimisega. Valimised võitnud vanad parteid andsid väga uljaid valimislubadusi. Saab olema huvitav näha, kas ja kuidas nad neid täitma hakkavad. Kui nad seda ei tee, jooksevad valijad hordidena nende juurest ära.
A.A.: Mis juhtus uue põhiseadusega, mis kasvas välja rahvaalgatusest? Miks sellest asja ei saanud?
J.G.: See on väljaspool minu võimupiire – Althingis. Loodetavasti lahendab selle küsimuse uus parlamendi koosseis.
J-K.R.: Oled võrrelnud Islandi ühiskonda perekonnaga, kus isa on alatasa juua täis... Kuidas on lood napsiga praegu?
J.G.: See on tundlik teema. Perekond taastub, kuid mul on tunne, et pereisa on jälle jooma kukkunud.
J-K.R.: Mäletan, et hõikasid majanduskriisi ajal, et „Island tõuseb tuhast nagu Feeliks“. Kes kurat on Feeliks?
J.G.: Hea küll. Räägin asja ausalt ära. See on lihtsalt nali. Ma olen väga tark, aga mulle meeldib pidevalt midagi rumalat öelda, et näha, kuidas inimesed sellele reageerivad.
J-K.R.: Kas sa oled muutunud komöödianäitlejast tragöödianäitlejaks?
J.G.: Ei, komöödia on tragöödia pluss aeg.
J-K.R.: Mis vahe on poliitikal ja teatril?
J.G.: Poliitika on rohkem teater kui teater ise.
A.A.: Millist rolli mängib „Helge Tulevik“ Islandi tulevikus?
J.G.: Loodan väga, et see muudab Islandi tuleviku helgemaks. Loodan, et see muudab poliitilist diskursust ja teeb kõva ja ausat tööd selle nimel, et Island muutuks paremaks maaks. Minu isiklik agenda on Islandi napaka nimeseaduse muutmine (Islandil on perekonnanime asemel patronüümid, igaüks on kellegi poeg või tütar, näiteks Jónsson või Jónsdóttir – A.A.).
A.A.: Kas Island liitub Euroliiduga? Kas asendate islandi krooni euro või dollariga?
J.G.: Olen alati öelnud, et minu meelest pole euro visuaalselt üldsegi cool. Dollar on rahatähena palju coolim. Island vajab stabiilset raha, et inimeste elu oleks lihtsam ja turvalisem. Mõtleme midagi välja ja lahendame probleemi järgmise kümne aastaga. Meil ei saa olla ühtaegu maailma väikseim valuuta ja maailma väikseim majandus. See on „Monopoli“ mängu majandus, mis ei toimi.
A.A.: Mida peaks tegema turistidega, kelle hulk hakkab mõnede islandlaste arvates ületama kriitilist piiri?
J.G.: Mina, nagu kõik islandlased, tervitan Islandil igasuguseid külalisi. Oleme väga sõbralik rahvas. Elame rahulikus ja lahkes ühiskonnas. Tõsi, minu soovitus turistidele on lihtne: katsuge Islandil rohkem raha kulutada.
A.A.: Kes on su lemmikkangelane islandi saagadest? Ja „The Wire“ telesarjast, mis on teatavasti su lemmik? (Gnarr on öelnud, et ei istu läbirääkimiste laua taha ühegi poliitikuga, kes pole sarja „The Wire“ näinud – A.A.)
J-G: Gestur saagadel põhinevast Hrafn Gunnlaugssoni filmist „Hrafninn flýgur“ („Kaaren lendab“ isl. k.; peetakse vahel ainsaks õigeks viikingifilmiks – A.A.).
Ja Omar, sest ta on teleajaloo kõige keerukam ja kaasahaaravam tegelaskuju (Gestur on iirlane, kes tuleb Islandile kätte maksma viikingitele, kes ta pere tapsid; Omar Little röövib telesarjas narkoärikaid ja elab omaenda range moraalikoodeksi järgi, lisaks on ta gei – A.A.).
A.A.: Oled sa kindel, et väikeriikidel nagu Island ja Eesti on tulevikku?
Muidugi. Meil on lausa helge tulevik. Kõik head asjad siin maailmas tulenevad väikestest rahvustest nagu meie. Meil on rohkem hoolivust ja ausust. Oleme rahumeelsed ja demokraatlikud. See on kõige suurem väärtus maailmas. Väike tulesäde võib süüdata suure lõkke. Rahvad, nii suured kui väikesed, peaksid tegema koostööd. Maakera on meie kodu. Meie ainus kodu.
A.A.: Mida tead Eestist? Oled sa siin käinud?
J.G.: Ei, ma pole Eestis käinud. Teil on palju puid, eksole? Olen kuulanud Arvo Pärdi muusikat. Üldiselt olen kindel, et Balti riigid peaksid saama osaks Põhjamaade koostööpiirkonnast.
Üllatavaid fakte Jón Gnarrist:
• Lapsena diagnoositi tal tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD), tõsine vaimne häire ja düsleksia, mistõttu teda raviti kaks aastat haiglas. Ta sai neist hädadest üle.
• Gnarr ei ole ülikoolis õppinud, töötas vahepeal taksojuhina ja mängis punk-rock bändis „Nefrensli“ („Vesine nina“ – A.A.), tuuritades Islandil koos Björkiga.
• Hiljem saavutas ta erakordse populaarsuse komöödianäitlejana.
• Gnarr on Vene naispunkbändi „Pussy Riot“ ja väljendusvabaduse äge toetaja. Ühel meeleavaldusel tõmbas ta endale (olles linnapea) nende eeskujul villase suka pähe.
• Gnarr seisab „teistsuguste“, massist erinejate õiguste eest. Facebookis on kirjutanud: „Homofoobia pole foobia. Nad ei karda. Nad on lihtsalt kamp s**apäid.“
• Gnarri tütar on kange kulturist ja musta vöö omanik taekwondos.
• Gnarrist on tehtud dokumentaalfilm ja temast on kirjutanud maailma suurimad ajakirjandusväljaanded.
