Johannes Kert: Emotsioonid ja Eesti riigikaitse
Eestile omase avaliku siseriikliku debati käigus on meie kaitseminister tõenäoliselt kogemata kellegi konnasilmale astunud, kui vaadata, kui isiklikuks mõned ka Delfis avaldatud väljahõiked on läinud. Ühest küljest on tegemist ülima ebaviisakusega, teisalt on see sõnavaling halenaljakas.
Need väljaütlemised meenutavad kunagise Vene kaitseministri Pavel Gratšovi bravuuritsemist, kui ta lubas president Jeltsinile „Groznõi tšetseeni iseseisvuslastest puhastada kahe päevaga kasutades üht polku sõdureid“. Me kõik teame, kuidas asjad tegelikult läksid ja kahju Gratšovist ning paljudest Venemaa poegadest.
Emotsioonid oleksid mõistetavad, kui keegi oleks üritanud väita, et Eesti kavatseks Venemaad rünnata, aga selline mõttekäik või sõnaline konstruktsioon on iseenesest täiesti absurdne ja naeruväärne.
Eesti jätkab plaanipärast võimete arendamist nii esmase enesekaitse kui NATO kollektiivkaitse vajadusteks. See on Eesti suveräänne õigus ja NATO liikmena võetud kohustus. Venemaal puudub täna ja ka tulevikus igasugune põhjus ennast Eesti poolt sõjaliselt ohustatuna tunda.
Kremli esindajate emotsionaalne, halvustav reaktsioon langeb ajaliselt ühte sellega, kui Eesti on avalikult oma rahvaga arutlenud meie kaitsevõime arendamisest, sellest, mis on edaspidi plaanis ja mille me ka ära teeme. Eesti on osa NATO–st ja võtab enda riigikaitset, mis on osa NATO kaitsevõimest, tõsiselt. NATO nii kaasaegne ja efektiivne kui vajalik ja võimalik on Eesti oluline rahvuslik huvi. Ärrituse põhjustanud piiratud soomusmanöövri võimekuse arendamine esmaseks enesekaitseks on meie riigikaitse arendamise vaid üks detail, kompleksis ülejäänuga. Riigikaitse arenduseks tehtavat, sealhulgas vägede mehhaniseerimist, viiakse ellu plaanipäraselt ja pikaajalisi perspektiive arvestades.
Teatud moel võib Kremli esindajate emotsionaalne bravuur aga osutuda peegelduseks hoopis Kremli ja Vene kindralstaabi frustratsioonist omaenda sõjatööstuskompleksi vähikäigu suhtes. Venemaa viimane tankitehas suleti eelmisel sügisel. Üllatuslikult soovitab kindralstaabi esindaja ise kodumaiste tankide asemel soetada Lääne tehnikat. Veel paar aastat tagasi oleks seda väljaütlemist mõeldamatuks ketserluseks peetud. Ka mereväge püütakse varustada pigem läänest ostetavate alustega ja neid kopeerida. Relvajõudude esindajatelt kostub rahulolematust. Murelikud ohvitserid kirjutavad avalikke kirju otse presidendile.
Sõnumid korruptsiooni näidetega Venemaa relvajõududes tunduvad meie lääne kolleegidele täiesti uskumatud. Olukorras, kus isegi elukutselisi sõdureid on toidetud koertele mõeldud konservidega, mille etikett on üle kleebitud, ja väidetavalt neljandik idanaabrite kaitse-eelarvest pannakse kas vasakule või kulutatakse niimoodi, et midagi sellest riigikaitses vastu ei saada, on Kremli esindajatel põhjust enesekriitiliselt peeglisse vaadata.
