Jevgeni Krištafovitš: Ükskord saab ka Venemaa vabaks. Niikuinii...

 (117)
Jevgeni Krištafovitš: Ükskord saab ka Venemaa vabaks. Niikuinii...
Foto: Andres Putting

Tallinnas toimunud rahvarohked ja spontaansed meeleavaldused Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi toetuseks põhjustasid mõttevahetust teemal, kas eestlased tohivad üldse oma nina sellesse asjasse toppida ja avaldada nördimust teise riigi kriminaalkohtu otsuse üle.

Ma olen väga uhke, et president Ilves tegi poliitiliselt ühemõttelise hukkamõistva avalduse kohe, kui kogu maailm sai Kirovi Lenini rajooni kohtuotsusest teada. Meie riigipea 106 tähemärgi pikkune säuts Twitteris edastas Eesti ja välismaa avalikkusele sõnumi meie väärtuste kohta võib-olla paremini, kui ükskõik milline ametnike koostatud kantseliitlik teadaanne.

Ilvese kommentaarile järgnesid ka teiste Euroopa tipp-poliitikute teravad reaktsioonid. Nende hulgas oli näiteks Euroopa Liidu kõrge esindaja välisasjade alal paruness Ashtoni avaldus selle kohta, et süüdistused Navalnõi ja Ofitserovi vastu ei olnud kohtus tõestatud.

Navalnõil on kaks last, temaga koos vangi mõistetud Pjotr Ofitserovil on viis last. See, et seitse last võivad pikaks ajaks jääda ilma isadeta, kusjuures neid represseeritakse selgelt poliitilistel motiividel, on piisav põhjus, et demokraatliku riigi president võiks oma avalduses olla tavalisest kraadi võrra resoluutsem.

Sajad tuhanded inimesed üle kogu Venemaa on tulnud ja tulevad edaspidigi rahulikele meeleavaldustele Aleksei Navalnõi ja Pjotr Ofitserovi toetuseks. Kuigi politsei peksab need meeleavaldused jõhkralt laiali ja osalejate vastu fabritseeritakse uusi ja uusi kriminaalasju, kogub iga järgmine protestiaktsioon aina rohkem osalejaid. Inimesed ei karda, sest nad tajuvad, et neid on palju.

Seotud lood:

Tallinnas Vene saatkonna ees toimunud meeleavaldusel kohtasin Peterburist tulnud turisti, kes piketeeris kodumaa esinduse ees oranži särgiga “Свободу Навальному” ja rinnamärgiga “Дело против Навального – это дело против меня” (“Kriminaalasi Navalnõi vastu on asi minu vastu”). Leonid rääkis, et osales ka Peterburis toimunud toetusaktsioonil, kus tema sõnul peeti kinni 65 aktivisti.

Väärib märkimist, et Navalnõi viimane välisreis, enne kui talle riigist lahkumise keeld määrati, oli just Eestisse. Tema visiidi peaeesmärk oli uurida Eesti e-riigi kogemust ja erinevaid lahendusi, mida kasutatakse korruptsioonivastases tegevuses.

Navalnõi on Vene poliitika uue põlvkonna esindaja, kes otsib uusi kontakte Eestiga. Kommenteerides oma soovi kandideerida tulevikus Venemaa presidendiks, ütles Navalnõi, et ta tahab, et Venemaa oleks samasugune euroopalik riik, nagu näiteks Eesti.

Samas pole Navalnõi kindlasti Nelson Mandela ega Mahatma Gandhi - paljud tema poliitilised seisukohad on vähemasti minu jaoks pehmelt öeldes diskuteeritavad. Navalnõi on tavaline poliitik oma plusside ja miinustega.

Navalnõile ja Ofitserovile puudulikest tõenditest hoolimata süüdistuse esitanud uurimiskomitee esindajad ei häbenenud välja öelda, et kriminaalasja kiire menetlemise põhjuseks oli kahtlustatava poliitiline tegevus. Fakt on ka see, et eelmisel aastal mõisteti Venemaal Navalnõiga sama paragrahvi alusel süüdi kokku 2760 inimest, kellest vaid 0,9 protsenti sai karistuseks viie aasta pikkuse või pikema vanglakaristuse.

Kunagine Putini rivaal ja praegune poliitvang Mihhail Hodorkovski ütles süüdimõistvat kohtuotsust kommenteerides, et poliitiliste oponentide vastu kriminaalsüüdistuste esitamine ei ole Venemaal ega polnud ka Nõukogude Liidus sugugi tavapäratu. Muide, ka Eerik-Niiles Kross on Venemaal tagaotsitav puiduvarguse katse eest, mis toimus Arctic Sea pardal.

See kodanikuaktiivsuse tõus, mida me nägime Venemaal viimase nädala jooksul, on minu hinnangul täiesti unikaalne. Midagi sarnast pole seal olnud 1991. aastast, kui demokraatlikult meelestatud kodanikuühiskond kaitses Valget maja kommunistliku reaktsiooni rünnakute eest. Tänu julgete inimeste tegevusele 1991. aastal lagunes suure verevalamiseta „kurjuse impeerium“, mille vangis oli ka Eesti. Nüüd on meie moraalne kohustus olla solidaarne Venemaa kodanikuühiskonnaga, mis jätkab võitlust demokraatlike väärtuste eest oma kodumaal.

8. septembril toimuvad Moskva linnapea valimised, kus Aleksei Navalnõi on opositsiooni peamine kandidaat. See, kas võimud suudavad valimistulemust mõjutada või võltsida sõltub suurel määral ka sellest, kuivõrd kodanikud ise suudavad organiseeruda, et seda takistada.

Venemaaga hea läbisaamise eeldus on demokraatide toetamine, mitte seal toimuva kodanikuühiskonna allasurumise ignoreerimine. Selle põhjus on lihtne - ükskord saab ka Venemaa vabaks. Nii kui nii…