Janek Mäggi: Ansip kaitseb Euroopa Liitu kogu oma väärikuse ja au hinnaga
Kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi leiab, et kui Andrus Ansip ei oleks ACTA vastuvõtmise õiguses nii kindel, siis poleks ta ka nii veenvalt ja kujundlikult esinenud.
Ära vaadanud peaminister Andrus Ansipi riigikogu infotunnis esitatud kõne võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) kaitseks, võib olla täiesti kindel, et meie riik on heades kätes - Andrus Ansip juhib riiki sellise kirega, et on võimatu kahelda tema riigimehelikkuses ja suure Euroopa kodumaa vankumatus truuduses.
Tõsisemalt rääkides on Andrus Ansip olnud alati värvikate kujundite pooldaja ning "seemned ja fooliummüts" on lihtsalt kaks uut relva palju lugenud ja palju kogenud peaministri rikkalikus arsenalis. Isiklikult mulle oli Ansipi kaitsekõne pigem veenev - kui mees ise kahtleks, et dokument on õige ja vajalik, ei oleks ta nii enesekindel.
Ansip ei salli rumalust ja demagoogiat - kuni tema ebamaisele (Tartu linnapea kohalt) saabumisele Eesti suurde poliitikasse ei kujutanud keegi ette, et rumalusele ja demagoogiale võib vastu astuda ausa, enesekindla ja julmalt otsekohese ründamisega ning valijad ei panegi seda pahaks. Ansip ja Reformierakond on üle-eestiliselt armastatuim mees ja partei, ainult tallinlastele on Edgar Savisaar armsam.
Ansipi kujundid olid lennukad ning tema klassi poliitstaar võib seda endale lubada - täpsemalt öeldes tulevad need talle pigem kasuks. Ta kaitseb Euroopa Liitu kogu oma väärikuse ja au hinnaga. Sellist ohvrimeelsust hinnatakse Euroopas kõrgelt. Kuigi konkreetsed kujundid olid pigem berlusconilikud, on Ansip Belusconiga võrreldes avaliku info põhjal ülimalt korralik inimene, mistõttu võib ta endale lubada nii seemneid kui ka fooliumimütsi.
Erinevalt elamislubadest või varastatud kirjadest ei teinud Ansip ju muud kui lihtsalt head ja vaimukat nalja, millest nutikad inimesed aru saavad. Juba mitmendat korda Andrus Ansipi valitsemisajal tekkis tunne, et pole ta "kivinägu" midagi, nagu algul teda sõimati. Jutt jookseb ja mõistus on vahe. Kõik mida tahab, surub läbi. Ja opositsioon ning isegi ajakirjandus aitavad sellele ainult kaasa: Ansip on jälle pikaks ajaks laulu sisse pandud, sest "kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahaksingi elada" või "tule taevas appi!", olidki juba veidi väsinud. Peaministri kuvandilt sa tolm hetkega pühitud.
