Jalgratturi tapnud kaitsepolitseinik ei sattunudki vanglasse

Inimese surnukssõitmise eest vangi mõistetud kaitsepolitseinik Rauno Aasa pääses vanglakaristusest, sest väidetavalt kadus politseis Tallinna linnakohust saadetud määrus kurjategija vahi alla võtmiseks.

Tallinna linnakohus mõistis kaitsepolitsei assistendi Rauno Aasa (31) 1998. aasta veebruaris süüdi selles, et ta Paldiski maanteel lubatud sõidukiirust ületas ega suutnud seetõttu jalgratturile otsasõitu vältida. Lubatud 70 asemel kihutas juht 116kilomeetrise tunnikiirusega ning põhjustas kannatanu surma.

Aasa karistuseks mõistis kohus kaks ja pool aastat reaalset vabadusekaotus, kuigi prokurör nõudis ainult aastast vangistust. Ringkonnakohus kergendas Aasa karistust poolteise aasta võrra. Süüdimõistetu tunnistas Eesti Ekspressile, et vanglasse ta ei sattunudki.

1998. aasta 30. aprillil saatis kohtunik Leo Kunman Tallinna Põhja politseijaoskonnale korralduse Rauno Aasa vahi alla võtmise kohta. Teade korralduse täitmisest kriminaalasja toimikus puudub.

"Ülesande Aasa vahi alla võtta sai konstaabel Irina Tamberg, kes käis Aasat korduvalt elukohast otsimas. Kodus kedagi ei olnud. Saatsime kohtunikule vastava kirja ja edasi meie majja mingit tagasisidet ei tekkinud," ütles Põhja politsei ülemkomissar Andre Hansaar.

Hansaare sõnul oleks siis kehtinud seaduse järgi kohtunik järgmise sammuna pidanud koostama määruse tagaotsimistoimiku sisseviimiseks, sest politseil iseseisvalt sellist õigust ei olnud. "Teeme kindlasti kohtule ametliku järelepärimise, miks meie kirjale ei reageeritud. Kui selgub, et selline määrus meile siiski saadeti, tuleb kindlasti alustada sisejuurdlust," lubas ülemkomissar.

Linnakohtu esinaine Helve Särgava ütles, et kohus saadab pidevalt täitmisele selliseid kohtuotsuseid, kus on vaja isik vahi alla võtta ning politseist saabuvad väga korrektselt vastused, et tagaotsimistoimik on sisse viidud.

Kohtuotsus Rauno Aasa süüasjas jõustus 3. märtsil 1998. aastal. Seega on Aasa lõplikult karistusest pääsenud, välja arvatud juhul, kui politsei tõendab, et mees ennast meelega varjas. "Ootasin kogu selle aja, kõrvad lontis, et mulle järele tuldaks, aga midagi ei juhtunud," väitis Aasa.