Jakko Väli: Tule taevas appi, Evelin!
Härra Ilvese reväärile ilmus mõni aeg tagasi kollane lindikene, mis venekeelsel elanikkonnal ajas näo muigele (Georgi lint!), kuid tekitas Süürias pantvangis istuvate eestlaste omaste näole ilmselt pingelise murekortsu.
Fatah al-Intifada rühmituse jaoks on kõik ameerikalik ja Israeliga seonduv nagu punane rätik härjale. Ameerikalik toetusavaldus meie poistele ei too neile hõlpu, kuid nad võivad selle eest Kalašnikovi päraga vastu pead saada, kui mõni valvurist islamist meie presidendi fotot internetist nägema juhtub. Eestlase jaoks on kollane lint võõras ja oma toetust pantvangis olijatele saab väljendada ka teisel viisil.
Ma pakun, et presidendil hakkas piinlik välisministri lapsikute avalduste ja mõttetute välisvisiitide pärast, sestap otsis ta viisi, kuidas omalt poolt toetust avaldada. Samas oleks minu süda rahul, kui president oleks kasutanud oma sidemeid CIA-ga ja käivitanud sealtkaudu mõne reaalse operatsiooni meie pantvangide vabastamiseks.
Paraku pole ka Prantsusmaa president, kelle poole pantvangid oma videoläkituses pöördusid, avalikkuses mitte kui midagi öelnud. Loodame siiski parimat. Ja kollased lindid võiks revääridelt koristada.
Kui presidenti võib veel mõista, siis täiesti mõistetamatuna mõjub proua Ilvese heategevuskampaania „Aitan lapsi“ ja selle presentatsioon Kadrioru lossi roosiaias.
Antud kampaania korraldamise vorm ja eelkõige selle avapauk võiks sobida Ceaucescu aegsesse Rumeeniasse või mõnda Aafrika riiki, kus pole tähtis kampaania, vaid selle patrooni promomine. Selline vorm on aga absoluutselt sobimatu demokraatliku Euroopa riigi jaoks!
Me oleme tänases Eesti Vabariigis harjunud sellega, et vaesem osa elanikkonnast toetab maksudega rikkama elanikkonna detsiilide elustandardi säilimist. Õmbleja või õpetaja maksab proportsionaalselt palju rohkem makse kui riigiametnik keskmiselt, kuid vanemapalka saab teiste kulul elav riigiametnik kordades rohkem kui töötaja, kes reaalset SKP kasvu toetab. Keskklass teatavasti Eestis puudub, sest võimuerakondade poliitika on selle viimase kümne aastaga hävitanud.
Eestis on vaid 590 000 töötegijat. Ja meil on üüratult suur sotsiaaltoetuste saajate armaada. Vanaduspensionäridele lisaks on meil ka tohutult palju töövõimetuspensionäre. Lõuna-Eestis on see disproportsioon suisa anomaalne.
Kes käivad taarapunktis taarat viimas? Kes on need inimesed, kes taluvad kannatlikult alailma rikkis aparaate, haisvaid ruume ja tihtipeale ka pikka taarasaba?
Valdavalt on need inimesed, kellega peaks tegelema sotsiaalosakonnad. Nad on kas päris kodutud; need, kes viivad taarat selleks, et saada raha järjekordse Sarviku ostmiseks; või siis need, kellel on vaja lihtsalt leivaraha (loe: sente).
Evelin Ilvese arvates on see kontingent just sobiv, aitamaks puudustkannatavaid lapsi teatrisse ja teistesse kultuuriasutustesse. Midagi nii absurdset ja kurioosset pole ma kogu oma elu jooksul kuulnud ega näinud!
Valdade ja linnade sotsiaalosakonnad korraldavad ka täna üritusi selleks, et vaesemate perede lapsed saaksid käia teatris või toetavad neid, et nad saaksid klassikaaslastega minna kooliekskursioonile. Eesti koolides on sotsiaalne tõrjutus väga valus probleem. Kui sul pole nutitelefoni või teatud kaubamärgi ketse, siis pole sind olemas.
Aga ennäe! Proua Ilves laseb Kadrioru roosiaeda tuua taaraautomaadi ja naeratava näoga laseb sinna pisikese limonaadipudeli. Fotograafid klõpsutavad ja kaamerad surisevad. Hiljem, lahkudes, pomisevad toimetajad omavahel kohmetult, et sellist pakazuhat ei olnud ilmselt ka mitte õndsa Leonid Breznevi ajal…
Miks ei läinud Evelin Ilves näiteks lähima Säästumarketi haisvasse taaraputkasse ja ei lasknud seal oma limonaaditaarakest aparaati?
Ansip ja Ligi lasid ka aastavahetusel muinsuskaitse all oleva Estonia teatri seina sisse paigaldada pangaautomaadi, et nad saaksid sealt eurosedelid kaamerate ja fotograafide pilgu all välja võtta. See on ülim potjomkinlus ja seda ei harrastanud mitte ükski tippjuht ENSV-s. Me oleks nagu ajas tagasi läinud.
Miks peaksid vaesed ja viletsad, kes on taarapunktide püsikunded, toetama võõraid lapsi ja sedagi vaid teatriskäigu kaudu?
Mina pakin oma panditaara eraldi kilekotti ja jätan selle prügikasti kõrvale eraldi maha. Tänavalaps (ka neid on Tallinnas!) saab selle eest väikese šokolaadi, paar kohukest ja limonaadi — kõht taas täis. Kopli liinidel elav asotsiaal saab selle eest oma kange õlle ja leiva-heeringa. Sotsiaalhoolekande jaoks pole teda ju olemas, nii nagu pole Töötukassa jaoks olemas neid, kellel sealsest mõnitamisest (käi kord kuus nägu näitamas nagu kurjategija, ilma igasuguse tulemuseta!) mõõt täis saanud.
Aga et need viletsakesed aitaksid taarapunktis laste teatriskäike — see on ju absurd!!!
Presidendivalimised on tulemas. Eesti Vabariigis kehtivale demokraatia erivormile omaselt otsustavad presidendi koalitsioonierakonnad. Rahval pole siin midagi kobiseda.
President Ilves on iseenesest sümpaatne intellektuaal. Kuid rahvale on ta jäänud võõraks ja otsevalimistel jätkamiseks mandaati ei saaks. Kahju on sellest, et üliaktiivne Evelin Ilves varjutab sümpaatse presidendi liigagi tihti ja selle viimase — selgelt häbiväärse — kampaania vorm ja esitlus paneb osa rahvast põlgama kogu Ilveste perekonda.
Heategevuskampaania eesmärk on hea. Kuid korraldus näitab, et rahva reaalse olukorra hindamisel ja sellest arusaamisel on Ilvesed sama kaugel kui Ansip.
Nii toimubki kurtide dialoog — rahvas ei saa aru võimuritest ja rahvaesindajad ei taipa rahva sõnumit.
