Seda olukorras, kus Venemaa rahvastik väheneb katastroofilise kiirusega ja riigieelarve täitmine sõltub suuresti nafta ja gaasi ekspordist. Samas on Venemaa läbi ajaloo olnud omapärane imede põld, jäädes lääne inimese jaoks mõistatuslikuks ning arusaamatukski.

Venemaa puhul on tegelikult kõik võimalik kui ühendada rahva andumus heasse tsaari selle tsaari edumeelsusega. Vaimustav Peterburg sündis ju geniaalse (kuid samas metsiku ja jõhkra) Peeter Suure kinnisideest. Ka meie esiisade esimene hingetõmbeaeg saabus Peterburist kui pärisorjus kaotati. Minu esivanemate juured on Muhus, kus õigeusk läks hinda peale seda kui tsaari ukaasiga anti kõigile õigeusklikele maad. Minu vanaisa nimi on Andrei, kuid ta oli põline saarlane. Meid aastasadu orjastanud taanlased, sakslased ja rootslased ei olnud varmad eestlasi maaga varustama. Olime nende jaoks vaid tootmisvahendid, ei enamat. Aga kahepäine kotkas vabastas eestlased pärisorjusest ja kinkis neile maad. Pisike samm impeeriumi jaoks, kuid tohutu samm eestlaste jaoks nende iseteadvuse tõstmiseks. 

Rääkimata sellest, et Peterburg oli see tagamaa, ilma milleta poleks iseseisvat vabariiki üldse sündinudki. Eesti armee koorekihi moodustasid just tsaariväes karastuse saanud ohvitserid. Intelligentsus lähtuski Peterburist. Ja kes on seda linna hiljuti külastanud, need saavad aru, et isegi värdkommunistide aastakümned ei suutnud hävitada Peterburi aurat. Selles linnas on ka täna tunnetatav eriline fiiling.

Täpselt nagu Tartus Toomemäel ja vanalinnas jalutades. Tegelikult on vahe Tallinna ja Tartu vahel just täpselt selline nagu on hetkel vahe Moskva ja Peterburi vahel. Kui aga minna isikute tasandile, siis Peterburi kuberneri Valentina Matvijenko saamine peaministriks tuleks Venemaale ilmselt kasuks. Tartu linnapea Andrus Ansipi saamine peaministriks on aga pisikesele Eestimaale vägagi laastavalt mõjunud.

Meie, lähtudes oma vahetust kogemusest, omame Venemaa kohta üsna adekvaatset pilti ega usu sellist „viis aastat nelja aastaga“ retoorikat kui see tuleb Venemaa liidrite suust.
Meie õnnetus seisneb selles, et me usume samasugust retoorikat oma liidrite suust.

Täna me teame kui palju negatiivseid uudiseid hoiti avalikkuse eest salajas enne valimisi. Kõik ikka selleks, et kindlustada võimulolijate positsioone. Ma tegelikult olen üsna kindel, et Andrus Veerpalu viskasid tanki alla ka just nimelt Ansipi kaasvõitlejad. Toomas Savi näiteks. Sest enne valimisi oleks see uudis mõjunud Reformierakonnale negatiivselt. Lisame siia juurde veel lugupidamatuse Afganistanis võidelnud meeste suhtes ja kõige suurema vale, mis puudutab Eesti Energiat.

Rahvasuu kohaselt on maailma kõige demokraatlikum riik just nimelt Eesti Vabariik. Küsitakse siis, et miks? Ja vastus on, et see riik ei sekku isegi oma siseasjadesse. Aga nii ta ju ongi?!
Kohati jääb mulje, et riiki ei juhi mitte valitsus (mille otsused tehakse konsensuse alusel, loe: kabinetiistungil on arutelu välistatud), vaid Sandor Liive ja tema pressiesindaja Anvar Samost on siin tegelikud otsustajad.

Euroopa energiasõltuvus Venemaast aastaks 2030 on erinevatel hinnangutel u 80%. See tähendab, et Euroopa riigid tantsivad Venemaa pilli järgi ja tegelikult on täiesti reaalne, et sellesse perioodi langeb ka Baltikumi langemine Venemaa mõjusfääri. Kas me hoiame mõnda CIA agenti Kadriorus või mitte — sellest ei sõltu mitte kui midagi. Loeb vaid energiajulgeolek.

Meie oma puutin tegi enne valimis kaamerate ees kurja nägu ja rääkis seoses energiahinna tõusuga lauslollusest. Pärast valimisi on lauslollus lubatud ja Liive saab, mida tahab. Küsimus, et kui Eesti Energia on rahva oma, siis kelle oma ta on?, ei tõuse. Sest karjäärikommunist Ansip on ideoloogias Putiniga samal tasemel ja teab, et kui lollid on on ikka nii lollid, et sind tagasi valivad, siis võib teha absoluutselt kõike mida just sulle ja su rahastajatele vaja on. 

Vaatasin hiljuti, kuidas Toomas Luman parkis oma auto Harju tänaval ministri kohale ja sammus ülbelt sisse. Nordecon on tema firma, kes peedistas riiki ja konkurente ühe maanteehankega, tehes sinna suvaliselt oma korrektiive. Nordecon võitis hanke! Demokraatlikus Euroopas ei saaks Nordecon edaspidi riigihangetel osaleda. Aga konnatiigis nimega Eesti sõltub kõik võimuloleva partei suvast.

Paralleelselt on kvaliteetse ja tasemel ehitusfirmana tuntud Merko omanik Toomas Annus absurdse süüdistusega kohtu all. Mina arvan küll, et Annuse süü peitub pelgalt selles, et ta Reformierakonnale ei maksnud, vaid julges toetada Rahvaliitu. 

Kranich peaks ju ka kohtu all olema, kuid ei ole.
Muide, Nordecon lõpetas majandusaasta miinustes, Merko aga maksab dividende…

Aga jätkaks energia teemadel.
Jaanuaris 2013 saabub Ansipi valitsuse tõehetk. Kui ka siis eestimaalased tänavale ei tule — siis tuleb tunnistada, et tegu on lootusetu lambakarjaga ja mingit demokraatiat siin perifeerias ei saagi kunagi olema.

Ah et miks?

Aga seepärast, et ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja.
Tegelikult on väga raske tunnistada nendel tuhandetel Isamaaliidu valijatel (kodukulud alla!), et nad on lasknud ennast lollitada. Ja veel raskem on nendel Reformierakonna valijatel, kes panid aluse doominoefektile. Eesti Energia tõstab hinda seoses vabaturule minekuga. Samas jääb seesama Eesti Energia vabaturu dominandiks. Maksumaksja on juba maksnud kinni miljardite ulatuses uute katelde ehitamist, mis efektiivsuse mõttes on olnud absoluutselt mõttetud. 

Me oleme üks väheseid Euroopa riike, kelle energiajulgeolek (aga see on XXI sajandi põhiteema) on tagatud omamaise ressursiga. Aga kuna meid valitsevad ekskommunistid, kelle jaoks on esmatähtis arvandmed ja paber, siis selle suhtumisega mängitakse meid Ansipi poolt varem või hilje m tagasi Venemaa mõjusfääri.Me ei taha 2013 meeletut hinnatõusu. Paneme selle siis hääletusele?

Jakko Väli on Delfi kolumnist ja 1990ndate keskel töötas ta Edgar Savisaare nõunikuna.