Jaapanlased ehitavad oma riigi üles

 (15)
Jaapanlased ehitavad oma riigi üles
Reuters/Scanpix

Jaapani maavärin, tsunami ja tuumakriis panid investoreid erinevatel maailma aktsiaturgudel väärtpabereid müüma. Jaapani Nikkei kukkus eelmisel nädalal kolme kauplemispäevaga 18%. Selline järsk volatiilsus on pannud mõningaid investoreid uskuma, et müügisurve oli suuresti tingitud emotsioonidest ning panustama Jaapani võimesse enda riik uuesti üles ehitada.

Alates eelmise nädala teisipäevast on TimTabs Investment Reasearch andmetel Jaapani ETF-idesse (Exchange Traded Fund - börsil kaubeldav fond) investeeritud 1,2 miljardit dollarit uut raha. Ostjad panustavad sellele, et müügisurve oli eelkõige tingitud emotsionaalsest käitumisest.

ProShares UltraShort MSCI Japan fund, mis panustab Jaapani varade langusele, sai eelmisel nädalal täiendavad 45 miljonit dollarit uusi investeeringuid. TimTabsi andmetel viiekordistus see indeks kolme päeva jooksul, kui Jaapani börsi tabas langus - fond on kahekordse võimendusega ehk läheb kaks korda kiiremini üles kui börs kukub. 

Neli aastat tagasi oli hirm globaalsete finantsturgude "üles sulamise" ees - termin, mis on laenatud tuumaenergia tööstusest. Nüüd on aga oht reaalse "üles sulamise" ees. Võrreldes mõlemat sündmust, riski ja hirme, on ülereageerimine loomulik nähtus.

Ka jeen käitus 11. märtsil väga volatiilselt. Maavärina teadete peale toimus massiline müük, aga kui tulid teated katastroofi ulatusest, jeeni trend pöördus ning see kallines hoopis teiste valuutade vastu. 

Õnneks on põhjust loota, et suurimad hirmud ei saa tõeks. "Kuna" - mitte "kui" - kiirguse eraldumise saab kontrolli alla, võib Jaapan hakata oma riiki uuesti üles ehitama ja halvimad majanduslikud hirmud võivad osutuda liialdusteks nagu kaks aastat tagasi finantsturgudel aset leidnud müügisurve.

Aastatel 1986 - 1991 oli Jaapani majanduses buumiperiood, kus kinnisvarahinnad ja väärtpaberid näitasid järsku tõusu. Mulli kollaps kestis rohkem kui dekaadi ning alles 2003. aastal jõudsid aktsiahinnad väidetavalt põhja, kuid kukkusid 2008. aastal veel madalamatele tasemetele kui maailmamajandust tabas globaalne kriis. Jaapanlased viitavad eelmisele aastakümnele ka kui "kaotatud aastakümnele". 

Jaapan ja deflatsioon

Jaapani majandus on juba pikemat aega olnud deflatsioonis, veebruaris küll delfatsioon vähenes tingituna kõrgetest kütuse ja toiduainete hindadest. Katastroof võib aidata Jaapanil deflatsioonist välja. Jaapani keskpank on korduvalt öelnud, et ei tõsta baasintressimäära, mis on püsinud poolteist aastat 0,10% juures enne kui inflatsioon ei ulatu üle 1%.

Jaapani keskpank on reageerinud endapoolse versiooniga sarnaselt ameeriklaste 600-miljardilisele QE2-programmile, mille suuruseks on Jaapani keskpank määranud 180 miljardit dollarit. Vaadates seda, et Jaapani majandus on Ameerika omast kolm korda väiksem, siis jaapanlaste programmi  suurus enda majandusele on võrdne ameeriklaste omaga. Mõlemad programmid aitavad varade hindasid kergitada, mis omakorda võiks viia Jaapani ka deflatsioonist välja. 

Jaapan on ka varem oma riigi üles ehitanud: 1923. aastal laastas Jaapnit Suur Kanto maavärin, mis nõudis 140 000 inimese elu, 1995. aastal tabas Jaapanit Kobe maavärin, milles hukkus 5500 inimest, 415 000 sai vigastada, 100 000 kodu hävines ning 185 000 maja sai tõsiseid purustusi.

Teises maailmasõjas heideti Jaapanile kaks tuumapommi. See on siiamaani ainuke kord sõdades, kus on kasutatud nii suure purustusega relva nagu seda on tuumapomm. Hiroshima ja Nagasaki hävinesid peaaegu täielikult ning surma sai mitusada tuhat inimest. Aastatel 1950 - 1960 järgnes Jaapani majanduses õitsengu aeg ning aktsiad näitasid (peale inflatsiooni) aastas keskmiselt 27% tootlust.