Jaanus Piirsalu: Mis sünnib tänavu Venemaal? 10 tähtsamat arengut ja sündmust

 (41)
Jaanus Piirsalu: Mis sünnib tänavu Venemaal? 10 tähtsamat arengut ja sündmust
Foto: Vallo Kruuser

Venemaal pole teadagi kunagi igav. Pakun välja tähtsamad sündmused ja arengud, millele tuleb tänavu Venemaal tähelepanu pöörata. Need on olulised, sest määravad või võivad määrata elu Venemaal ette kauem kui üheks aastaks.

Kas president Putin jätkab "kruvide kinnikeeramist" ja vallandab Medvedevi peaministriametist? Eelmise aasta suvel alustas Kreml ühiskonnaelu karmimat piiramist ning radikaalse opositsiooni juhtide aktiivsemat pressimist kriminaalasjadega. See trend jätkub ka tänavu, duuma võtab vastu veel mitu üllatava sisuga seadust. Kõik see ei pruugi päästa Putini populaarsuse langust ning poleks ime, kui selle eest (lisaks ka majandusprobleemide eest) maksab oma ametiga peaminister Medvedev. Kui Medvedev jääb püsima, siis võib see viidata, et Putin on tõepoolest Medvedevi jaoks välja mõelnud pikemaajalisema plaani. Putini enda võimulolekut ei tohiks küll miski ähvardada.

Ühiskonna karmim reguleerimine kasvatab lõhet liberaalsemate suurlinnade elanike ("linnakodanluse") ning konservatiivsemate töötuspiirkondade elanike ("töölisklass") ja maainimeste vahel. Kreml jätkab panustamist viimastele, kes on Putini traditsioonilised toetajad. Kremli jaoks peitub oht selles, kui hinnatõusud hakkavad Putini toetajate elustandardit alla vedama. Sotsiaalsed proteste kardab Kreml palju rohkem kui eelmise aasta poliitilisi proteste. Kommunaalkulud kasvavad Venemaal juba mitu aastat järjest oluliselt kiiremini kui elanike sissetulekud. Tänavu kallineb toasoojus 8-10 protsenti, elekter 12-15 protsenti ja gaas 15 protsenti. Ka bensiiniaktsiis tõusis aasta algul 20 protsenti. Mõnes regioonis elava tavalise pere jaoks on kiire kommunaalkulude ja ka toiduainete hinna tõus tähendanud tagasi vaesusesse langemist, kust 2000-ndate teiseks pooleks õnnestus välja rabeleda. Samas on sotsiaalsete protestide tekkimist ennustatud juba mitu aastat, aga Kreml on suutnud neid seni edukalt vältida.

Seotud lood:

Võtmeküsimus Kremli jaoks üha suuremate sotsiaalsete lubaduste täitmiseks on endiselt nafta hind (nafta ja gaas annavad 15 protsenti Venemaa SKP-st). Seda enam, et nafta hinda maailmas pole Kreml võimeline kontrollima. Tänavune riigieelarve on tehtud arvestusega, et see on tasakaalus, kui keskmine nafta hind maailmaturul tuleb aasta kokkuvõttes 97 dollarit barreli eest. Veel 2000-ndate keskel hoiti eelarvet tasakaalus kolm korda madalama nafta hinnaga. Eelmisel aastal oli aasta keskmine nafta hind maailmaturul 110 dollari ringis. Tõenäoliselt see tänavu väga palju ei lange, seega ei tohiks Venemaal veel sotsiaalsete lubaduste täitmisega probleeme tulla. Kui aga peaks hind langema alla 100 dollari, siis hakkab Putini jaoks vilkuma punane tuluke.

Ühiskonda (eriti eliiti) hoiab elevil küsimus, kas eelmisel sügisel alanud korruptsioonivastase võitluse puhang toob kaasa ekskaitseministri Anatoli Serdjukovi kohtu alla andmise. Ulatusliku korruptsiooni – kinnisvara müük oluliselt alla turuhinna - paljastamine kaitseministeeriumis maksis Serdjukovile ameti eelmisel sügisel. Korruptsiooniskeemi juhiks peetakse Serdjukovi lähedast sõbrannat. Serdjukovi peeti alati Putinile väga lähedalseisvaks ministriks tema suure rolli pärast Mihhail Hodorkovski kohtu alla andmises. (Serdjukov juhtis siis Venemaa maksuametit.) Juba Serdjukovi vallandamine pidi Putinile tähendama suurt eneseületamist, sest teadupärast on tema üks põhimõtteid, et "omasid ei reedeta kunagi". Kui nüüd Serdjukov antakse kohtu alla, siis on see Venemaa eliidile märk sellest, et täieliku puutumatuse aeg on läbi ning kindel pole enam kellegi koht. Mis omakorda võib olla Putini teadlik poliitika ametnike eliidi ohjes hoidmiseks.

Huvitav on ka jälgida, kas Kreml annab nõusoleku veel mõne "tipukorruptsioonijuhtumi" paljastamiseks. Ennustan, et annab. Kuuleme ka uutest värvikatest varastamisjuhtumitest nagu eelmisel aastal Peterburis, kus tuli välja, et ametnikud lasid uute veetorustike pähe maa alla panna 600 kilomeetrit juba maha kantud vanu gaasi(!)torusid.

Venemaal algab spordi suurvõistluste ajastu, mis kestab vähemalt 2018. aastani. Tänavu võõrustab Venemaa suveuniversiaadi Kaasanis (juulis) ning kergejõustiku MMi Moskvas (augustis). Kuna sel suvel pole olümpiamänge ega jalgpalli suurturniire, on tegemist spordisuve oluliste võistlustega maailmas. 2014 järgnevad taliolümpia Sotšis (kõik spordirajatised peavad valmis olema tänavu suveks) ja esimene vormel 1 etapp Venemaal (jälle Sotšis), 2015 veealade MM (jälle Kaasanis), 2016 jäähoki MM ning kõige krooniks jalgpalli MM 2018. aastal. Putini jaoks on sport väga tähtis ning pole kahtlust, et kõik need võistlused viiakse läbi kõrgel tasemel.

Talve suursündmuseks Venemaal kujuneb II maailmasõja saatust suuresti otsustanud Stalingradi lahingu lõppemise 70. aastapäeva tähistamine jaanuari lõpus ja veebruari alguses. Tegemist on Kremli jaoks tähtsa ideoloogilise sündmusega, millega rõhutada patriotismi. Suvel esilinastub Fjodor Bondartšuki film Stalingradi lahingust, mille esialgne eelarve oli 30 miljonit dollarit. Ühtlasi on Stalingradi lahingu juubel sissejuhatuseks sõja lõpu 70. aastapäeva suurejooneliseks tähistamiseks 2015. aastal. Need juubelid on Venemaale olulised, kuna tegemist on viimaste pidustustega, kus veel osaleb suurel hulgal Suure Isamaasõja veterane. Punaarmee sõjaveterane on veel elus 200-250 000 inimest.

Tarbimise seisukohalt seni arenenud maailmas ühe liberaalsema turuga Venemaa hakkab Läänest eeskuju võtma. Esimesed sammud olid avalikes kohtades alkoholi tarbimise keeld ning öise alkoholimüügi piiramine. Uuest aastast on piiratud oluliselt õlle müüki: seda ei tohi enam müüa tänavakioskites ega -lavkades. Oluliselt kallines 1. jaanuarist viin: pooleliitrise pudeli minimaalne hind tõusis koguni kolmandiku võrra ja on nüüdsest 170 rubla ehk 4,25 eurot. Venemaal pole enam odavam viina juua kui Eestis. Kevadest ilmuvad ka Venemaal suitsupakkidele hoiatavad fotod nagu oleme harjunud Euroopas. Paari aasta jooksul keelatakse suitsude müük tänavakioskites ning suitsetamine avalikes kohtades. Venemaal suitsetab umbes pool täiskasvanutest.

Samal ajal kahjulike harjumuste piiramisega kehtestatakse Venemaal sellest aastat üks vana hea Nõukogude-aegne kord: kogu elanikkonna kohustuslik tervisekontroll. Kõik alla 21-aastased, tudengid ja veteranid peavad kohustuslikus kontrollis hakkama käima iga aasta ning kõik ülejäänud kord kolme aasta jooksul. Riigile läheb see maksma 85 miljardit rubla (2 miljardit eurot) aastas, aga rahva tervis on teadagi iga riigi kalleim vara. Nüüdsest paistab et ka Venemaal.

Kas algab lõpuks erastamise teine suur laine, mida on lubatud juba mitu aastat? Sellest saaks kindlasti üks suuremaid väljakutseid Medvedevi valitsusele. Erastamisralli kuulutati välja juba 2010. aastal, aga kolme aasta jooksul on riik suutnud müüa kõigest ühe suurema vara: 10 protsenti riiklikust pangast VTB. Tänavu lubatakse suuremate tehingutena erastada 7,6 protsenti Venemaa suurimast pangast Sberpank, 20 protsenti riigi ühest suurimast keemiatööstusest Apatiit, 25 protsenti riigi suuruselt kolmandast lennufirmast Sibir, 25 protsenti elektritootjast TGK-5 ja 100 protsenti riigi suurimast vedelgaasi vedajast SG-Trans.

Kuigi parteid ei mängi Venemaa sisepoliitikas kuigi suurt rolli on ikkagi huvitav jälgida, mis saab sellistest tuntud tegijatest nagu Vladimir Žirinovski (66) ja Gennadi Zjuganov (68). Kas Žirinovski teeb oma lubaduse teoks ning lahkub ametlikult oma liberaaldemokraatliku partei juhi kohalt ning hakkab vaikselt võimu üle andma oma pojale Igor Lebedevile? Kas järjest kasvav surve Zjuganovi lahkumisele kommunistide liidri kohalt kannab tulemust? Kui kumbki partei tahab järgmistel duumavalimistel 2016. aastal edukas olla, siis väga kaua enam liidrite vahetamisega enne valimisi oodata ei saa.

Boonuseks - kaks tähelepanuväärset sündmust meie lähinaabrite juures Peterburis. Esiteks planeeritakse tänavu Sosnovõi Boris käiku lasta esimene plokk uuest tuumaelektrijaamast. Meile on see tähtis, kuna tähendab Sosnovõi Bori vana tuumajaama järkjärgulist sulgemist. Avariid selles vanas jaamas on aastaid peetud Eestile üheks kõige suuremaks tehnoloogilise õnnetuse riskiks. Teiseks avatakse mais Maria teatri uus hoone. See on väga hea uudis kõigile kultuurisõpradele, sest Tallinnast vaid 310 kilomeetri kaugusel avatakse maailma suurim ja ka kalleim teatrimaja. Viis aastat kestnud Maria-2 ehitus läks maksma 500 miljonit eurot. Maria-2 peasaali lava pindala on tuhat ruutmeetrit ja saali mahub 2000 vaatajat.