Jaanus Piirsalu: Matšode asi ehk miks Putin värbas Depardieu?
Venemaa president Vladimir Putini otsusel anda tuntud Prantsuse näitlejale Gerard Depardieule Vene pass on sama vähe ühist idealismi või Vene liberaalse maksusüsteemi reklaamimisega kui sõnavabaduse kaitsmisel ning Ekuadori presidendi Rafael Correa otsustel pakkuda oma Londoni-saatkonnas varjupaika Wikileaksi asutajale Julian Assange'ile.
Depardieu'le kodakondsuse andmises pole mõtet otsida Kremli erilist strateegiat või mingit varjatud eesmärki. Putin lihtsalt tahtis ja andis. Kõik! Või siis lihtsalt harjumusest (ta on ju ikkagi eriteenistuse taustaga) "värbas" möödaminnes, sobiva juhuse tekkimisel, Venemaa kasuks ühe rahvusvahelise mõjuagendi juurde.
Nagu Putin tegi seda Saksamaa ekskantsleri, "Audi-mehe" Gerhard Schröderiga, kui too jäi 2005. aasta sügisel pärast riigijuhi ametist lahkumist tegevuseta. Putin reageeris kiiresti ja värbas Schröderi Nord Streami direktorite nõukogusse.
Schröder on Putinit nimetanud "laitmatuks demokraadiks", Depardieu nimetas Venemaad nüüd "suureks demokraatiaks". Nice try Putini poolt.
Putin on oma olemuselt mužik, mis vene keeles tähendab matšot meest, kellel on muuhulgas üsna sirgjooneline ja lihtne aukoodeks. Emotsionaalse käitumisega Depardieu on jätnud mulje, et ta on samuti mužik. Kui mužik'id saavad hästi läbi, siis nad reeglina üksteist hätta ei jäta, ükskõik mis teised ümberringi arvavad.
Praegu käituski Putin nagu mužik, sest talle tundus, et tema sõber, mužik Gerard vajab abi. Putin on ju alati armastanud ennast ümbritseda rahvusvaheliste matšodega. Tema pooldajatele (kelle seas on hästi palju mužõkke) meeldib, et Putin käitub nagu mužik. Pigem oligi Gerard Depardieust Geša Renevitš Depardievski tegemine Putini poolt rohkem mäng oma publikule.
See, et Euroopa osa ringkondi on nii raevus ja kriitiline selle otsuse üle, tekitab Putinile ja tema ümbruskonnale ainult nalja ja rahuolu. Nende meelest on peamine, et selline süütu asi ei saa ju kuidagi mõjutada riikidevahelist läbikäimist. Nende arvamusest, kes Venemaad ei armasta, on Putinil ja Kremlil nagunii täiesti ükskõik. Neid tulebki aeg-ajalt ärritada.
Vene niiöelda liberaalsem publik on võtnud sama negatiivse hoiaku, nagu on levinud Euroopas. Venemaa kriitikas on aga lisandunud üks oluline nüanss. Nimelt ärritab paljusid see, et härra Gerardile tõmbas Putin Vene passi mustkunstniku kombel nagu naksti kübarast välja, aga paljud Venemaal elavad venelased pole erinevatel bürokraatlikel põhjustel saanud Vene kodakondsust. Selliseid juhtumeid on tuhandeid. Hea ikka, kui sul on tuttav passilaua ametnik Kremlis, ironiseeris üks blogija.
Samamoodi ärritab väga paljusid Venemaal Mordva vabariigi juhi otsus kinkida "vaesele" Depardieu'le kohe korter vabariigi pealinnas Saranskis ning lubadus ehitada talle looduskaunisse kohta jõe kaldale lisaks veel armas majake. Venemaal peab ju kõigil olema sissekirjutus, miks ei võiks Gerardil olla see Saranskis, oli Mordva võimude loogika. Kui palju Mordva invaliide, vanureid ja muid hädalisi ootab seejuures oma korteriolude parandamist, uudises muidugi ei mainitud. Aga kõik teavad, et neid ei ole vähe.
Paljud venemaalased suhtuvad Depardieu' valmisolekusse Vene pass saada lihtsalt ühe suure arusaamatusega. Sest nad ise teeksid kõik selleks, et saada vastupidi Prantsuse pass (või mõne muu Euroopa Liidu riigi oma).
Kreml seda ise muidugi ei reklaami, aga Depardieu teeb veidi ka "tünni", sest ega ta nii loll ka ole, et tahaks hakata Euroopasse viisaga sõitma. Ta kinnitas juba, et tal saab kindlasti olema topeltkodakondsus, lisaks Vene omale ilmselt Belgia oma. Ja ka Prantsusmaa kodakondsusest loobumise protseduur pidi kestma tervelt aasta, mille jooksul Depardieu jõuab veel korduvalt ümber mõelda. Nii et Depardieu' jaoks on see suhteliselt ohutu mäng, mis ühtlasi näitab, et ka tema poolt pole tegemist mingi võitlusega ideaalide pärast.
Vahemärkusena topeltkodakondsusest Venemaal. Venemaal valitseb selles osas huvitav vasturääkivus. Põhiseadus ütleb selgelt, et Venemaa kodanik võib omada teist kodakondsust. Aga kodakondsusseadus nõuab omakorda, et Venemaa kodakondsuse vormistamiseks tuleb loobuda kõigist eelnevatest kodakondsustest. Mida Depardieu seejuures ei saanud kuidagi teha!
Huvitav on nüüd vaadata, kas Depardieust saab nüüd üks neist järjekordsetest välismaa staaridest, kes läinud Venemaale oma karjääri lõppu pikendama: esinedes asutuste pidudel ja erinevatel seltskonnaüritusel ning suvalistes filmides ja reklaamides. Kevadel peaks Vene riikliku telekanali Rossija tellimusel tulema välja film kuulsast jumalasulasest Rasputinist, kus peaosalist mängib just Depardieu. Seda filmiti juba muidugi varem. Putini pressiesindaja on juba kiitnud, et väga suurepärane film. Ega ta ei saa ju ometi valetada.
