Jaanus Piirsalu: Endise kaitseministri juhtum pani Kremli kahvlisse

 (48)
Jaanus Piirsalu: Endise kaitseministri juhtum pani Kremli kahvlisse
Foto: Vallo Kruuser

Venemaa sisepoliitika praegu üks erutavamaid küsimusi on, kas tõesti juhtub uskumatu lugu ja president Putin laseb tõesti oma senise ustava liitlase korruptsioonisüüdistusega kohtu alla anda ning koguni vangi panna? Sellist asja pole Putini-Venemaal veel juhtunud. Jutt käib kolm kuud tagasi vallandatud kaitseminister Anatoli Serdjukovist.

Viimastel nädalatel saabunud uudiste taustal näitavad kõik märgid justkui seda, et Vene kaitseministeeriumi kinnisvaratehingute uurimiseks algatatud kriminaalasjas muutub eksminister Serdjukov tunnistajast peatselt üheks kahtlusalusteks. Tegemist oleks olulise pretsedendiga Vene eliidi jaoks, sest näitab, et põhimõtteliselt pole kellegi koht enam kindel.

Serdjukovi-juhtumi taust on äärmiselt huvitav, sest sellel on mitu tasapinda, mida tuleb asja kohta käivaid uudiseid lugedes arvestada.
Hoolimata avalikkuse ette toodud faktidest kümnete miljonite eurode suurustest ilmselgetest kuritarvitamistest, räägivad Serdjukovi kohtu alla andmise vastu esialgu mitmed asjaolud.

Kõige olulisem asjaolu on muidugi Venemaa peakohtuniku Putini arvamus. Kuigi kaitseministeeriumi kinnisvaratehingute uurimist ei saanud alustada ilma Kremli heakskiiduta ning seejärel Putin ise vallandas Serdjukovi ametist, on just Putinist saanud hiljem avalikkuse ees Serdjukovi peamine advokaat. See võib muidugi olla ka osa näitemängust, sest ega Kremli sisse ju keegi väljastpoolt näe.

Seotud lood:

Putin on avalikult kutsunud üles jälgima Serdjukovi puhul süütuse presumptsiooni ning mitte kiirustama süüdistuste esitamisega. See oli selge suunis mitte ainult ajakirjanikele, vaid kindlasti ka uurijatele. Üleskutse süütuse presumptsiooni jälgimiseks on Venemaal üsna erandlik ja kõlab isegi naljakalt, sest millal varem sellega on keegi seal arvestanud?

Seejärel esitas Putin Serdjukovi-teemal detsembris oma iga-aastasel megapressikonverentsil omapärase mõistukõne. Putin nimelt tõi näiteks Venemaa ühe kuulsaima isevalitseja Peeter I (valitses Venemaad 1689-1725) väidetavalt ajaloolise vestluse tänapäeva mõistes Venemaa tollase peaprokuröriga.

"Kui viimane tõi näiteid vargustest, tegi Peeter ettepaneku isegi väikeste kuritegude eest saata Siberisse ja hukata. Mille peale kindralprokurör vastas talle: "Ja kellega jääd siis sina, valitseja? Me ju kõik varastame!"," rääkis Putin ajakirjanikele Serdjukovi puudutavale küsimusele vastates.

Maailmas pole nimelt teist sellist arenenud riiki, kus oleks nii suur korruptsioon nagu Venemaal (mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul), kus see on läbi söövitanud kõik ühiskonnaelu astmed.
Serdjukovi puhul peab arvestama, et ta oli tervelt 12 aastat Putini üks usaldusisikuid. 2000-ndate alguses juhtis ta Venemaa föderaalset maksuametit ja sisuliselt kindlustas 2003. aastal Putini poliitilise vastase ja Venemaa tollal kõige rikkama inimese Mihhail Hodorkovski vangipanekuks vajaliku süüdistusmaterjali. Viimased viis ja pool aastat oli ta kaitseminister ehk kuulus Venemaa kõige informeeritumate inimeste hulka ning Kremli-Putini siseringi. Lisaks viis ta Putini heakskiidul läbi ulatuslikku ja väga valulist armeereformi. Venemaal pole lihtsalt kombeks selliseid inimesi kohtu alla anda.

Üks episood Serdjukovi-vastaste süüdistuste seas puudutab sündmust, kus ta väidetavalt käskis ministeeriumi raha eest heakorrastada Volga deltas asuvat kinnist puhkekompleksi, mis kuulub tema õemehele, ning ehitada sinna 100 miljoni rubla (2,5 miljonit eurot) eest tee.

Erutav detail peitub aga selles, et samas puhkekompleksis käisid 2011. aastal koos kalal tollane president Medvedev ja tollane peaminister Putin. Moskva tuntud Kremli-siseringi eksperdi Jevgeni Mintšenko andmetel lepiti aga just sellel kalaretkel lõplikult kokku, et Putin ja Medvedev vahetavad toolid. Serdjukovi vastu aga räägib Vene eliidi kõige teravamas tipus käiv karm konkurentsivõitlus. Pole üldse välistatud, et just seetõttu tuleb Putinil Serdjukov lõpuks ohverdada.

Esiteks toimub teiste võimuklannide võitlus Medvedevi klanni vastu, kuhu kuuluvaks Serdjukovi on alati peetud. Põhjus on peale oma klanni poliitilise mõju suurendamise ka konkreetses majanduslikus kasus teatud rahavoogude kontrollimisel. Nii et Serdjukovi kohtu alla andmine oleks otsene löök ka Medvedevi pihta, kelle mõjukus nagunii järjest väheneb.
Teiseks on Serdjukovi-loos omajagu tegemist ka arveteklaarimisega mõjuka ekspeaministri Zubkovi poolt, kelle tütrega oli Serdjukov abielus.

Serdjukovi-vastased rünnakud hakkasid pihta peaaegu kohe, kui ta lahutas end Zubkovi tütrest ning hakkas koos elama oma alluva, kaitseministeeriumi kinnisvara juhtinud Jevgenia Vassiljevaga. Mitmed eksperdid on viidanud, et paljuski on tegemist praegu Gazpromi direktorite nõukogu juhtiva Zubkovi kättemaksuga.

See Serdjukovi kallim ongi praegu uurimise põhikahtlustatav, aga kõigile on selge, et Vassiljeva ei saanud tegutseda oma ülemuse ja armukese teadmata ning et tema kaudu on sihikul eksminister ise. (Vassiljeva elu on Vene meedias üksikasjalikult lahti harutatud ning muu hulgas on välja tulnud, et kaitseministeeriumi kinnisvaraosakonna juhataja sai endale lubada 13-toalist korterit Moskva kõige kallimas piirkonnas ning isiklikku autojuhti, kokka ja koristajaid.)

Kokkuvõttes on tekkinud Kremli jaoks üsna ebamugav olukord, sest väga raske on eitada Serdjukovi seotust avalikkuse ette toodud faktidega. Ühest küljest ei tahaks Kreml Serdjukovi kohtu alla anda, aga teisest küljest ei saa ka teda enam mitte kohtu alla anda. Otsuse langetab nagu ikka Putin.

P.S. Kogu selles Venemaa kaitseministeeriumi korruptsioonijuhtumis on ka kerge Eesti jälg. Nimelt on kogu juhtumi ühed olulisemad tegelased abielupaar Jekaterina Smetanova ja Maksim Zakutailo, kes kindlustasid juriidilise tausta osadele ebaseaduslikele tehingutele. Nende tunnistustest sõltub väga palju. Ajalehe Vetšernaja Moskva andmetel sündis ja elas Zakutailo kuni keskkooli lõpetamiseni Eestis, kust läks edasi õppima Peterburgi.