Jaanus Piirsalu: Eesti poodides võiks maksta rublades?
Põhjus on lihtne: see kõik on arvukate vene turistide pärast. Igal aastal kasvab Soomet külastavate turistide arv 30 protsenti, peamiselt venelaste arvelt. Eelmisel aastal käis Soomes kolm miljonit Vene turisti. Tänavu jätavad Vene turistid Soome majandusse miljard eurot. Napilt 70 000 elanikuga piiriäärset Lappenranta linna külastas eelmisel aastal 1,6 miljonit venelast! See on viis korda rohkem kui käis Vene turiste samal ajal Tallinnas.
Lappenranta jaoks on Vene turistid tõeline kullaauk. Seal saab juba mõnda aega maksta Vene rublades. Näiteks saab rublades maksta toidupoes „Disas Fish“ või kodutarvetepoes „Laplandia“. Tõsi, kurss on seal ametlikust vahetuskursist viiendiku võrra kõrgem ehk 47-48 rubla euro eest.
Stockmannis hakkavad Vene turistid maksma aga vaid veidi rohkem ametlikust kursist, mis kõigub 40 rubla ümber euro eest. Stockmanni pressiesindaja Anna Bjarlandi sõnul on Vene turistid kaubamaja jaoks suur ja väga tähtis kliendirühm. Septembris moodustasid ainuüksi venemaalaste tax-free ostud Stockmanni Helsinki kaubamaja käibest viis protsenti.
Soome seadused lubavad kaupmehel valuutat vastu võtta, kui tal on luba rahavahetusoperatsioonideks. Juba varem sai Stockmanni kaubamajades Soomes peale eurode maksta veel Rootsi kroonides, Briti naeltes ja USA dollarites.
Isegi kui kaupmehed väga tahaksid Vene turistidele meeldida, ei saaks nad Eestis rubla-trikki teha. Seaduses on selgelt öeldud, et Eestis on ainsaks maksevahendiks euro ning mingeid erandeid lubatud pole. Ka emotsionaalselt võttes kõlab rublade-idee paludele ilmselt üsna provokatiivselt, arvestades meie lähiminevikku.
Õppida võiks Soomelt aga seda nippi, kuidas mõeldakse pidevalt välja uusi võimalusi Vene turistide meelitamiseks. Soomlaste pragmaatiline lähenemine sellistele asjadele võiks olla eeskujuks.
Kuigi Eestis käib igal aastal järjest rohkem Vene turiste, läheb neid Soome iga aastaga veelgi rohkem. Seal meelitatakse neilt ka rohkem raha välja. Mul on selline tunne, et me pole Eestis siiani veel päris täpselt tajunud, milliseid võimalusi turism Venemaalt pakub. See on ju suhteliselt kergelt teenitav raha, rääkimata töökohtadest. Tegelikult teeme me väga vähe, et veidigi Soomega konkureerida.
Soome uurimiskeskus TAK ennustab, et 2025. aastaks kasvab Soomet külastavate Vene turistide arv veel kolm kuni neli korda. See tähendab, et suureneb ka raha hulk, mida nad Soome jätavad.
Võtame või selle sama Lappenranta, mis asub 30 kilomeetri kaugusel Venemaast. Linn on elanike arvult ainult veidi suurem kui meie piirilinn Narva. Seega väga hea võrdlusaine. Lappenranta linnavalitsuse turunduskommunikatsiooni osakonna juhi Mirka Rahmani andmetel ostsid peamiselt Peterburist ja selle ümbrusest pärit Vene turistid eelmisel aastal kohalikest poodidest tax-free'lt kaupu 200 miljoni euro eest. Sel aastal peaks käive ulatuma juba 250 miljonini euroni. Linnavalitsuse hinnangul kindlustavad Vene turistid Lappenrantas otseselt 2000 töökohta.
Riik peaks palju jõulisemalt stimuleerima Vene turistide Eestisse meelitamist. EASi kord aastas toimuvad kampaaniad Peterburis on väga nõrk konkurents Soomele. Lappenranta linnavalitsus üksi teeb rohkem Vene turistide meelitamiseks ära kui Eesti riik ja omavalitsused kokku.
Selge, et Soomel on palju eeliseid. Alates kasvõi sellest, et Peterburist on võrreldamatult lihtsam ja kiirem minna Soome ja Helsingisse kui Eestisse ja Tallinnasse. Aga pole ka kuskilt otsast näha, et riik üritaks jõuliselt selle vahe vähendamisega tegeleda.
Esiteks tuleks Vene turistidele luua kasvõi mulje, et me neid väga-väga siia ootame ja tahame. Hea tahte märgina ei keela ju keegi Eestil teha omapoolset piirikontrolli Tallinn-Peterburi rongis sõidu ajal. Sellest võidetaks küll vaid 30 minutit, aga küsimus on ju žestis. Praegu on lihtsalt vedanud, et Venemaa sai endale 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldusõiguse ning hakkab ise korraldama seda, kuidas muuta Eestist paremaks ühendused võistluste ühe korraldajalinna Peterburiga.
Teiseks võiks Vene turistidele kõvasti lihtsamaks teha piiriületusel kogu tax-free asjanduse, mille üle on palju kaebusi. See ei ole keeruline. Praegu on tuttavate peterburglaste sõnul nii, et probleemide tõttu Narva tax-free´s on neil lihtsam minna käibemaksu tagasi saama Soome Lappenrantasse või siis Peterburis tagastuskontorisse, kus kontor röövib veel omakorda protsendi. Absurdne ju!
Kolmandaks võiks venelasi meelitada taas terveks suveks Eestisse elama, just nagu ennevanasti. Peterburglased ostavad aastas Soomes kinnisvara 60-70 miljoni euro eest, peamiselt on need just suvilad. Ma tean Peterburis mitmeid inimesi, kes on endale Soome suvila ostnud, ja ainult ühte, kes ostis endale kinnisvara Eestisse. Tema ostis oma korteri Ahtmesse põhjusel, et see oli lihtsalt nii odav. Vaevalt, et venelased Soomes samal põhjusel kinnisvara ostavad.
Üks üsna tuntud Peterburi ajakirjanik nimetas suvel Soomet Põhjala Kuveidiks. Soome „naftaks“ pidas ta piiri Venemaaga. Ka meil on seda „maavara“ lademetes, kuid me ei oska seda veel nii hästi kaevandada.
