Hiljem aga juhtus juba tõsiseid ebameeldivusi ka teiste avaliku elu tegelastega, kes olid 80-ndate lõpu poliitikas Eesti poolel millegagi rohkem või vähem silma paistnud või lausa juhtpositisioonil olnud.

Kolmel aastal toimusid need sündmused lausa kindla rütmiga — tundus, et igal sügisel lausa peab mingi skandaal või draama tulema.

Sügis 1993 — Parek ja Kommer
Riigiga suvest saadik konfliktis olnud Jäägrikompanii on sisuliselt kistud allilmasõtta. 26. novembril arreteeritakse kompanii juht Asso Kommer, kes tulistas kuuli jalga erariides politseinikule Koit Pikarole. Varem Kommerit soosinud siseminister Lagle Parek astub tagasi.

“Estonia” hukkumise sügis 1994 — Toome ja Laar
KAPO vahistab oma ametnikule altkäemaksuandmise katses süüdistatuna endise peaministri Indrek Toome. Mõni aeg varem on riigikogu tagandanud peaminister Mart Laari, põhjuseks mitmesugused skandaalid ja valetamine.

Sügis 1995 — Savisaar
Oktoobris vallandub paljumeenutatud lindiskandaal Edgar Savisaare ümber, kes on parajasti siseminister. Savisaar astub tagasi ja taandub mõneks ajaks poliitikast.

Siin lõppes “sügiserütm”, kuid mitte järjestikused tagasilöögid laulva revolutsiooni aegsetele liidritele.

Kevadsuvi 1996 — Madisson
Vahistatakse Tiit Madisson, süüdistatuna Eestis riigipöörde läbiviimise ja sõjaväelise diktatuuri kehtestamise katses. Edgar Savisaar väljendab temaga solidaarsust ja nõuab Madissoni vabastamist, solidaarne on ka Jaak Allik, kes võrdleb Madissoni oma isaga.

Kevad 1997 — Vähi
Korteriskandaal pühib peaministri kohalt ja peletab poliitikast tagasi ettevõtlusesse Tiit Vähi. Ent see on ka viimane ja mitte enam nii dramaatiline neis tagasilöökide ahelas, mis said osaks laulva revolutsiooni tegelastele.

Pealegi oli juba eelnenud Edgar Savisaare jõuline come back poliitikasse kohalikel valimistel 1996.

Ei tea, kas ja mida sellest võiks õppida või järeldada, kuid sellegipoolest on taolise perioodi olemasolu meie ajaloos ja sündmuste teatav regulaarsus igati tähelepanuväärne ja huvitav.