Tema arvates (ja tema arvamus esindab terve valitsuse arvamust) on sotsiaalsed töökohad ebaproduktiivsed, seega on tegemist mõttetu raharaiskamisega. Teisisõnu tahab peaminister öelda, et töötud saagu ise hakkama ja nende abistamiseks ning toetamiseks panustatud raha on vale.

Tulnukad meie keskel…

Valitsus eesotsas peaministriga elab justkui teisel planeedil — mõistmata, mis olukord valitseb Eesti tööturul ning võtmata ette otsustavaid samme tööpuuduse leevendamiseks Eesti riigis.

Iga nädalaga ja iga kuuga paljastub üha enam reformierakondlaste tõeline pale, mille võib lühidalt kokku võtta sõnadega: rahvas teenib mind, aga mitte vastupidi.

Andrus Ansipi negatiivne suhtumine sotsiaalsetel töökohtadel töötavatesse inimestesse on järjekordseks kinnituseks võimu ja rahva arusaamade lahususest, mistõttu on mul sügavalt piinlik peaministri pärast, kes majanduskriisis vaevlevas riigis ründab oma rahvast ehk antud juhul töötuid inimesi.

Kui riigi peaminister peab alandamiseks ligi 1000 inimesele miinimumpalga ja sotsiaalsete garantiide andmist ehk sotsiaalsete töökohtade loomist pealinnas, siis on paslik siinkohal kasutada tema enda käibefraasi — tule taevas appi!

Parempoolse maailmavaate jõhkrus

Kui peaministri sõnul on töötute reisisaatjana töölepanek propagandatrikk, millega alandatakse inimesi ning et reisisaatjatest ei ole mingit reaalset abi, siis selgituseks peaministrile: reisisaatjate töökohtadest on vägagi suurt ja reaalselt abi just nimelt neile töötajatele ning nende peredele, kes seda tööd teevad.

Kuid seda lihtsat tõde ei suuda ilmselt peaminister taibata, kuna tema arusaamade järgi peaks tööta jäänud inimesed eelkõige iseendaga vaeva nägema. Kas tõepoolest on valitsuse seisukoht, et uppuja päästmine on uppuja enda asi — pole vaja isegi õlekõrt ulatada? Samas, kui see nii tõesti on, siis see ei üllatagi mind, kuna Reformierakonna maailmavaadet kirjeldab eelpool toodud lause tegelikult imehästi.

Täissöönud peaminister ja 200 000 töötut

Olukorras, kus riigis on ligi 100 000 töötut ja tuleval aastal tuleb umbes teine sama palju veel ka juurde, kõlab nende töötute kõrvadele vägagi solvavalt ja alandavalt peaministri ütlus, et tööta jäänud inimesed peavad eelkõige ise endaga palju vaeva nägema ning kelle soovitus töötutele on töötada väga intensiivselt oma kvalifikatsiooni tõstmise nimel ja et tuleks ka palju vaeva näha, et töökohta otsida.

Siinkohal ütleksin, et vaata, kes räägib! Peaministri sissetulek jääb veidi alla 100 000 krooni kuus. Pakun välja, et ta on juba ammu irdunud tavainimeste igapäeva muredest ja rõõmudest…

On ka kõrgharidusega töötuid

Teadaolevalt on töötute hulgas ka näiteks mitmekordse kõrgharidusega inimesi — huvitav, kas peaminister soovitab neil minna kolmandat kõrgharidust nõutama, mis teatavasti ei oleks tasuta või minna töötukassa pakutavatele koolitustele, samas kui nad oleksid ilmselt ise pädevateks koolitajateks neile kursustele?

Peaministri seisukohad ja valitsuse suutmatus astuda kiireid ja otsustavaid samme tööpuuduse leevendamiseks riigis, ei anna kahtlustki, et valitsus elab oma juhi sõnade — kui see on kriis ja krahh, siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada — järgi.

Reisisaatjad saavad kiita

Kõige tuntumad sotsiaalsed töökohad on pealinna ühistranspordis inimesi abistavad reisisaatjad, kelle juures sooviksin veidi pikemalt nüüd peatuda.

Üle kahe kuu Tallinna linnaliinibussides ametis olnud reisisaatjad on selle aja jooksul teeninud linlastelt nii kiitust kui laitust, viimast siiski tublisti rohkem.

Reisisaatjate kohta on olnud kokku 88 kirjalikku avaldust või infotelefonile helistamist. Sealhulgas on olnud 26 põhimõttelist rahulolematuse väljendust üldse reisisaatja töökoha, kui sellise vastu ja pärimisi nende tööülesannete või töökorralduse kohta. Näiteks, et miks sellised kohad loodi, millised on tööülesanded ja mis põhimõttel on reisisaatjad bussidesse tööle rakendatud. Veel on tehtud 41 nii põhjendatud kui põhjendamata avaldust reisisaatjate väära tegevuse või tegevusetuse kohta ja 21 korral on avaldatud neile kiitust ning tänu.

Reisisaatjate abikäsi on tuntav

Kiitust ja tänu on reisisaatjad pälvinud eakate sõitjate abistamise ja neile istekohtade leidmise, lapsevankriga emadel vankrite või vanematel inimestel raskete kottide bussi või bussist välja tõstmise ning ebaviisakalt käituvate noorukite korrale kutsumise eest. Üks ema tänas reisisaatjat, kes äratas koolipoisi sügavast unest üles õigeaegselt just enne kooli peatust.

Ka negatiivset tagasisidet on olnud väga mitmesugustel põhjustel. Näiteks üks inimene pahandas, kui reisisaatja tegi märkuse, et tema koeral puudub suukorv. Et pidavat rahuliku iseloomuga koolitatud koer olema, kes pole seni kunagi hammustanud. Teine inimene väitis, et reisisaatja soovitas sõitjatel väljumise soovist aegsasti enne peatust nupule vajutamisega märku anda, aga selline õpetamine polevat temale vajalik ning ajavat hoopis närvi. Võib-olla tõesti pingutavad reisisaatjad mõnikord ka üle, kuid eks ajaga loksub kõik paika.

Üks noor ema olevat pahandanud reisisaatja peale, kes tahtis aidata käru bussi tõsta — et reisisaatja võib tema käru hoopis kummuli keerata ja liiatigi ei luba ta võõrast inimest lapse lähedale. Inimesed on erinevad ja ega igaühele ei suuda meelt mööda olla ka reisisaatja.

Suurema osa kaebustest on toonud need reisisaatjad, kes on liiga passiivsed ega kiirusta oma algatusel oma abi pakkuma. Teisalt on olnud rida arusaamatusi ka reisisaatjate üliagarusest ja üliaktiivsusest, sest igaüks ei soovigi abi ja toetamist, vaid tahab iseseisvalt hakkama saada ning peab appi ruttamist alandavaks.

Soovitan inimestel asjasse rahulikult suhtuda, sest sotsiaalsed töökohad on uus asi nii TAKi, bussisõitjate kui kogu ühiskonna jaoks. Ühelt poolt on keskmine reisisaatja enamasti olnud kaua ilma tööta, tal on sageli kooliskäivad lapsed, paljudel on ka abikaasa töökohast ilma jäänud.

Paljud neist teevad kohusetundlikult oma tööd. Teisalt näitab meie nüüdne kogemus, et igaüks ei sobi kaugeltki teenindajaks ja kui inimesel ka tööharjumus puudub, ei aita kahjuks ka kasvatamine. Siis aitab vaid tema asemele uue töötaja palkamine.

Reisisaatjaid juba ligi 500

Septembris alustas Tallinna Autobussikoondises 146 reisisaatjat, tänase seisuga töötab seal reisisaatjana 293 inimest, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises 196. Hiljuti läbisid kahepäevase koolituse järjekordsed 60 inimest, kes asusid juba iseseisvale tööle. Jätkub uue rühma komplekteerimine detsembri keskpaigaks.

Ajavahemikus 1. septembrist 6. novembrini on tööleping lõpetatud 40 reisisaatjaga. Neist 13 leidsid omale erialase töö ja kolmel inimesel halvenes tervis ning need inimesed olid tõsiselt õnnetud, et pidid töötamisest loobuma.