Jaan Õmblus: Arrak peabki Tallinna kritiseerima
Oma arvamust avaldas ka Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak. Ta arvamust lugedes jääb mulje, et tema kui majandusinimese peamine seisukoht seisneb selles, et valimisvõit tuleb nüüd Tallinna maksumaksjatel kinni maksta. Arrak näib teadvat, et Tallinna valijad, kes otsustasid praeguse koalitsiooni kasuks, tegid seda tulenevalt moosimisest ja lubadustest. Ta ei hoia tagasi kahjurõõmu hõiskamaks, et nüüd peavad inimesed selle eest tasuma.
Arrak ilustab riigi olukorda ja mustab Tallinna linna
Andres Arraku seisukohta läbib pideva joonena vajadus kiita Ansipi juhitavat riigivalitsust ja mustata Tallinna linna. Näiteks on Arrak negatiivselt meelestatud Tallinna linna 1 protsendilise müügimaksu osas. Samas ei ole tal probleemi, et riik tõstis käesoleval aastal käibemaksumäära 18 protsendilt 20-le. Arrak näeb probleemi selles, et linn võtab n.ö. kohalikku käibemaksu 1 protsent, kuid et riik suurendab käibemaksu koormust 2 protsendi võrra, ei ole midagi kõneväärset.
Otse vastupidi, Arrak kiidab Ansipi valitsuse maksutõuse kuidas jaksab. Andres Arrak proovib tõestada Tallinna linna müügimaksu kehtestamise negatiivset efekti sellega, et riigis aktsiisid niigi tõusevad ja seega oleks Tallinna kehtestatav maks liig mis liig. Ühesõnaga, kuna Ansip on lisanud Eesti inimestele palju maksukoormust, siis ei tohi Tallinna linn midagi teha. Ja kui ka teeb, siis on see hea riigivõimu kõrval halb. Ansipi maksutõuse põhjendab Arrak euro-ootusega, jättes mulje, et Tallinnas euro kehtima ei hakkakski ja et Eesti ei olekski nagu üks terviklik ning samade põhimõtete järgi toimiv majandusruum. Sellist argumentatsiooni ootaks pigem psühholoogi, kui majandusinimese suust.
Andres Arraku demagoogiline Ansipi kiitus siinkohal loomulikult ei lõpe. Arrak jutustab laia joonega, kuidas keskvalitsuse tasandil on Eestis olnud alati arusaam eelarve tasakaalu vajalikkusest, mida kohalike omavalitsuste juures paraku ei ole järgitud. Huvitav oleks teada, kuidas Arrak majandusinimesena ei suuda näha seda, et Eesti riigieelarve on pidevas defitsiidis ja meid tabab üks kärpimine teise järel eesmärgiga üldse eurokriteeriumitesse mahtuda. Tallinna linn esitas aga just äsja ülejäägiga eelarve, mis lisaks on tulude prognoosilt märksa konservatiivsem, kui Ansipi käe alt tulevad riigieelarved.
Kas Arrak on Ansipi palgal?
Arraku väljaütlemisi analüüsides ja nende pinnapealsust jälgides jääb paratamatult mulje, et Arrak on kas otseselt või kaudselt peaminister Andrus Ansipi masinavärgi palgaliseks muutunud. Kuidas muidu on põhjendatav tegelikult majandusest aru saava inimese nii äärmuspoliitiliselt kallutatud ja majanduslikku reaalsust ignoreerivad seisukohavõtud. Kahtlust süvendab veelgi parastav hoiak Tallinna maksumaksjate aadressil ja pime negativism Tallinna linnas toimuva osas.
Andres Arraku tegevusmotiivide paremaks mõistmiseks piisab, kui heita pilk pisut ajalukku. 2006. aasta 0. märtsi Äripäevas kutsus Arrak pidama ühiskondlikku diskussiooni Ansipi intrigeeriva eesmärgipüstituse osas Eesti viimiseks viie jõukama rahva hulka. Arrak oli toona seisukohal, et sellised positiivsed tõuked, nagu Ansip oma eesmärgipüstitusega andis, ei lase Eestil manduda ning suurendavad eestlaste heaolu ja jõukust.
Kõigest paar päeva varem, 1. märtsil 2006.a. avaldas Andres Arrak arvamusloo Postimehes pealkirja all „Maailma rikkaimaks riigiks — miks mitte!”, kus ta ei suuda kokku hoida kiidusõnu peaminister Andrus Ansipi ja tema majanduspoliitika osas. Täna Arrak väga aktiivselt maailma rikkaimaks riigiks saamisest ei räägi, kuid peaministri äpardunud majanduspoliitika õigustamisega tegeleb järjekindlalt edasi.
