Jaan Kundla: Mida Vilja eurohüvitistega teeb?
Savisaar lasi tööga seotud kuluhüvitiste arvelt korduvalt kinni maksta Eesti Võrkpalliföderatsiooni juhatuse nõupidamise teenindamise kulusid kokku 3000 tuhande krooni ringis. Ise ta kinnitab, et tegevus Võrkpallföderatsioonis pole tema eralõbu. Küsin, kas see on riigikogu „lõbu”?
Hoopis arusaamatuks jääb aga Särgava külalistemaja kasutamise eest Tallinna linnavõimule adresseeritud arve kinnimaksmine riigikogu arvelt, mis pole mitte kuidagi seotud tööga riigikogus. Minu teada pole temalt kinni peetud ebaseaduslikult kulutatud riigi raha.
Tõmban paralleele minu nn majoneesiskandaaliga, mille otseseks õhutajaks oligi Vilja Savisaar. Kui ostsin seaduslikult riigikogu liikme esinduskuludeks ning toitlustamiseks ette nähtud raha eest koos teiste toiduainetega lauale panemiseks Hiina saatkonna vastuvõtuks majoneesi, kärkis Vilja Savisaar: „Mis sest, et seadusega ette nähtud, kus on sinu eetika?!”.
Kas oleksin pidanud Vilja jaoks võib-olla tõesti vastiku majoneesi maha kriipsutama, mida eesti rahvas siiski ohtralt kasutab? Kahjuks ma ei tundnud Vilja maitset. Näitasin talle ka fotosid Hiina suursaatkonnale korraldatud vastuvõtult, mis tema silmis minu majoneesiostu kuidagi ei õigustanud. Kas vee ja kohvi ostmine kõrvalisele organisatsioonile ning Tallinna linnale esitatud arve kinnimaksmine oli eetilisem? Mis Jupiterile lubatud, see härjale mitte?
Eestile sõbraliku suurriigi Hiina suursaadiku ja saatkonna vastuvõtt minu poolt oli üks samm riikidevaheliste sõprussidemete tugevdamisel ning Eesti tutvustamisel välismaal, mis on minu kui Riigikogu Eesti-Hiina parlamendirühma liikme tööülesanne. Tutvustasin neile ringsõidul Eestit, mille lõpetasime piknikuga looduses. Sellise ürituse jaoks ongi esinduskulude kasutamine mõeldud, kusjuures kulu oli alla 1000 krooni. Vastuvõtt restoranis oleks maksnud 4000 krooni.
Viljal on juba mitmekuine Brüsselis töötamise kogemus. Nüüd oleks aeg rahvale teada anda, millised kulud ta katab kinni europarlamendi kuluhüvitiste arvelt?
