Kuidas on see võimalik, et järgmise aasta riigieelarves ei leita Päästeteenistuse püsimajäämiseks ja tema tegevusvõimekuse säilitamiseks vajalikku 22,8 miljonit krooni, vaid minnakse 110 inimese koondamise teele?

Hea päästja väljaõpetamiseks on riik kulutanud suuri summasid ja päästja praktilised kogemused tulevad alles aastate jooksul tegeliku päästmistöö käigus. Päästja töö ei ole rutiinne konveieril töötamine, iga päästmisjuhtum erineb eelmisest ja vajab ka erinevat ning kiiret lahendamist. Pealegi on töö ohtlik.

Sellise inimressursi koondamine on otsustajate poolt läbimõtlematu ja seda võib võrrelda kuriteoga, kuna see on ränk löök riigi sisejulgeolekule.

Paneb hämmastuma, kui külmavereliselt ja veenvalt esinevad siseministeeriumi, rahandusministeeriumi ja riigikogu rahanduskomisjoni esindajad, põhjendades, et tee või tina, aga enam ei ole mingeid võimalusi Päästeteenistusele vajaliku raha leidmiseks. Seega, igaüks päästku ennast ise.

Daamid ja härrad, raha on küll. Mida te mõtlesite, kui alles mõni päev tagasi toetasite oma häältega Riigikogus 86 miljoni krooni eraldamist veel sel aastal olematu ja määratlemata ülesannetega Energiaagentuurile? Kas ei võiks seda vähendada 22,8 miljoni krooni võrra, kanda see üle järgmisse aastasse ja lasta Päästeteenistusel normaalselt edasi tegutseda?

Teine lahendus on veelgi lihtsam. Päästeteenistus tegutseb sisejulgeoleku ühe tagajana siseministeeriumi valitsemisalas. Siseministeeriumi järgmise aasta eelarves on 85 miljonit krooni eraldisteks erakondadele.

Enne Euroopa Parlamendi valimisi käesoleva aasta juunikuus nägime massiliselt erakondade vastastikku solvavat välireklaami, sama kordus enne kohalike omavalitsuste valimisi oktoobrikuus. Milleks raisatakse sellele mõttetult suuri summasid, kui päästeteenistus on uppumisohus? Mis on päästeteenistuse päästmiseks veel lihtsam, kui siseministeeriumi valitsemisalas 22,8 miljoni krooni ühelt eelarverealt teisele tõstmine?

Kui sellise summa võrra vähendada erakondade tegevuskulusid, ei juhtu mitte midagi. Kõikide eluvaldkondade kulutusi on selle aasta kärpeeelarvetega ja 2010.a. eelarvega vähendatud kümnete protsentide võrra, kuid millegipärast peetakse erakondi pühadeks lehmadeks, kes endiselt võivad rahva raha laristada. Pealegi puudub tõhus kontroll erakondadele eraldatud raha kasutamise üle.

Eesti riigikaitse kulusid vähendati tervelt kolmandiku võrra, see ohustab riigi välisjulgeolekut. Kui nõrgendame nii sise- kui välisjulgeolekut, võime ühel hetkel järjekordselt oma riigist ilma jääda.

Poliitikud, tulgem mõistusele ja päästame koos päästeteenistuse!