Jaak Juske: Võitlus Tallinna pärast

On 2009. aasta 18. oktoobri õhtu. Kell näitab kaheksandat õhtutundi, kui avalikustatakse Tallinna volikogu valimiste esimesed tulemused. Kas eesti valijate passiivsus on aidanud Keskerakonnal kolmandat korda linnavolikogus absoluutse enamuse saavutada või tuleb Savisaarel linnapeakabinetis asju pakkima hakata? Teleekraanile ilmuvad eelvalimiste tulemused…

Selle pingelise õhtuni jääb veel täpselt poolteist aastat. Aga juba praegu mõjutavad lähenevad valimised oluliselt erakondade käitumist. Kohalike valimiste pealahing peetakse ka seekord Tallinnas, Eesti suurimas omavalitsuses, mille ligi kaheksa miljardi krooni suurune linnaeelarve on ainuüksi Tartu eelarvest üle viie korra suurem.

Keskerakond on kaks korda järjest saavutanud Tallinna volikogus absoluutse enamuse. Viimased kaks ja pool aastat on ta linna ka üksi valitsenud. Kindlasti unistab Savisaar koos oma parteiga seda ka kolmas kord teha. Iseenesest on ju seis hea: Keskerakonna toetus on Tallinnas suur, mullu erakonna linnavolikogu fraktsiooni räsinud sisepinged on maandatud, opositsioonist on õnnestunud mitu saadikut üle meelitada.

Teised erakonnad aga ei maga ja koondavad jõude. Opositsioon saab väga hästi aru, et Savisaare kolmas suurvõit tähendaks Tallinna muutumist lõplikult Kohtla-Järve- või Minski-suguseks korrumpeerunud linnaks.

Keskerakonna võim toetub selgelt kohalike venekeelsete elanike, aga ka eakate toetusele. Nii on opositsiooni jaoks oluline saada nendes valijagruppides osa toetust endale. Veelgi tähtsam on opositsiooniparteidel aga saada oma valijaskonnast võimalikult suur osa järgmise aasta oktoobris hääletama.

Väga suurel osal eesti valijaist on Keskerakonna sigadustest niivõrd kõrini, et nad jäävad valimispäeval üldse koju. Ka värsked Tallinna küsitlused näitavad nn pettunute hulga olulist suurenemist.

Viimase paari kuu jooksul on aga Keskerakonna toetus hakanud pealinnas vähenema. Linna propagandaeelarve suurendamine ja maamaksu hüppeline tõus on pannud tallinlased linna jätkusuutlikuse ja oma toimetuleku pärast muretsema.

Vana poliitstrateeg Savisaar on ainuvõimu lummuses muutunud liiga ülbeks. Ja see ülbus maksab valusalt kätte. Järgmisel aastal linna poolt eakatele makstav 1000-kroonine toetus ei müü enam, kui maamaks nõuab ühe kuu pensioni loovutamist.

Opositsioon on juba alustanud linnavalitsuse suunas turmtuld. Sotsiaaldemokraadid teatavad, et Tallinna juhtimisel tuleb võtta eeskuju Helsingist, ja kuulutavad välja linnavõimu aasta sigaduse valimise. Reformierakond kutsub aga sel nädalal alanud kampaaniaga pealinnas võimu pöörama. IRL on olnud siiani kõige vaiksem ja piirdunud vaid volikogu tuliste sõnalahingutega.

Suureks küsimärgiks on Tallinnas rohelised. Riigikogu valimistel said nad pealinnas küll märkimisväärse tulemuse, samas täna neil linnavolikokku pääsemiseks vajaliku viieprotsendikünnise ületamiseks jõudu pole. Rahvaliitu ja vene parteisid ootaks aga ees totaalne häving.

Poliitikas on poolteist aastat väga pikk aeg. Tänane seis ei ütle veel väga palju. Näiteks 2005. aasta kohalike valimiste eelsel aastal nägi Tallinn lausa kolme linnavalitsust. Ka mõjutavad 2009. aasta oktoobrivalimiste tulemust neli kuud varem toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.

Võitlus Tallinna pärast tuleb igatahes põnev. Valijad saavad 18 kuu pärast oma sõna öelda. Üks on aga juba praegu selge — Tallinn ei ole mitte ühe partei, vaid meie kõigi oma.