Ka oli antud roheline tee Tallinna ajaloo ühele kallimale, aga paraku ka korruptsioonimaigulisemale projektile — järjekordsed 15 kooli lähevad 30 aastaks erakätesse.

Eelmise aasta sügisel anti erafirmade hooldada esimesed kümme pealinna kooli. Selgelt suunatud konkursiga said need koolid endale Oliver Kruuda ja Urmas Sõõrumaa firmad. Auväärt ettevõtjatele võib õnne soovida — Keskerakonna rahaline toetamine tõi nende kaukasse ülihea tehingu.

Sügisel teatas linnavalitsus avalikkusele, et erafirmadele makstakse 30 aasta jooksul koolide hooldamise eest kokku alla kolme miljardi krooni. Tänavu kevadel selgus aga tehingu tegelik hind — 6,3 miljardit krooni. Ehk esialgu räägitust enam kui kaks korda suurem summa. Olgu mainitud, et tänavune Tallinna linna eelarve on enam-vähem samas suurusjärgus. Kasumina on Kruuda ja Sõõrumaa nimetanud koolitehingu puhul 13 protsenti ehk siis üle 800 miljoni krooni.

Abilinnapea Kaia Jäppinen ei teinud saladust, et enne suurt suve antakse ka järgmised kümme kooli erakätesse. Siis aga tõmbas linnavalitsus ootamatult pidurit. Aprillis linnapeaks saanud Savisaar teatas, et linnavalitsus kaalub põhjalikult, kas sel viisil koolide renoveerimine on ikka linnale ja maksumaksjatele kõige soodsam.

Imet aga ei juhtunud. Keskerakondlik linnavõim otsustas keerata vindi veelgi rohkem pingule — nüüd tahetakse anda ära tervelt 15 kooli. See tähendab, et linnale võetakse 30 aasta peale kohustusi veel vähemalt kümne miljardi krooni ulatuses ja konkursi võitjad panevad seejuures kasumina taskusse ligi poolteist miljardit krooni. Sisuliselt on tegu linna laenukoormuse kontrollimatu kasvuga. Tulevastel linnavalitsustel võib tekkida tõsiseid raskusi nende hiigelkohustuste täitmisega.

Kõik erakonnad, ka sotsiaaldemokraadid on veendunud, et Tallinna koolid tuleb kiiresti korda teha. Keskerakondliku linnavalitsuse skeem võimaldab küll selle eesmärgi saavutamist, aga selle varjus kanditakse sadu miljoneid kroone maksumaksja raha võimupartei suurrahastajate taskutesse. Olen enam kui kindel, et ka uue koolitehingu konkurss on sisuliselt fiktiivne ja selle võitjad on linnavalitsuse kabinetivaikuses juba kokku lepitud. See on maksumaksjatele väga kahjulik tehing.

Tallinna linna eelarve on viimastel aastatel kasvanud väga suurte hüpetega. See võimaldab senisest enam investeerida linnal endal koolide renoveerimisse. Vajadusel saab ka linn ise laenu võtta. Koolide kordategemiseks kulub ehk paar aastat kauem, kuid muudeks vajalikeks projektideks säästetakse sadu miljoneid maksumaksja raha.

2003. aastal võttis linnavolikogu vastu koolide remondikava, milles nähakse ette, et linn suudab ise kõik oma koolid 2012. aastaks korda teha. Muide, selle remondikava koostamise ajal oli Keskerakond linnavalitsuses. Olles aga täna ainuvõimul, on keskerakondlastest linnajuhid selle kava teadlikult unustanud.

Eelmisel sügisel küsis linnavalitsus küll volikogu luba koolide rendikonkursi korraldamiseks, kuid konkursi tulemuste arutamist volikogus kartsid nad nagu tuld. Veel ebameeldivam oli linnavolinikele uudis koolide erafirma laenu katteks pantipanemisest.

Kavandatav 15 kooli tehing on tõeline megaprojekt. Annab meenutada tehingut, mille maht ulatunuks kümne miljardi kroonini. Loodan väga, et keskerakondlastest linnavolinikel jätkub julgust sellele sahkerdamistehingule punast tuld näidata.