Kulude külmutamine 2008 riigieelarveseaduses toodud tasemel 4,910 miljardit krooni aastateks 2009-2011 ja 2% sihttaseme saavutamiseks 2012. aastal selle tõstmine tasemele 8,204 miljardit krooni ehk 3,294 miljardi võrra ühe aastaga ei ole tõsiseltvõetav.

Selline samm viiks kaitsekulutuste osakaalu tagasi 90. aastate keskpaiga olukorrani, millega pole võimalik isegi olemasolevat kaitseväge ülal pidada, rääkimata selle kavandatud arendamisest vajalikule võimetasemele.

Eesti kaitsekulutuste viimine kahe protsendini SKT-st on NATO-le sellega liitumisel antud kirjalik lubadus — see tuleb täita või kirjalikult tagasi võtta.

Mida kärbe meie reaalsele kaitsevõimele tähendab?

Kaitseministeerium ja kaitsevägi tegelevad praegu sõjalise riigikaitse arenguplaani koostamisega kümne aasta peale. Selle käigus selguvad prioriteetsed võimed ning realistlik kava nende arendamiseks jõukohasele tasemele. Kui meil tuleks oluliselt ümber hinnata Eesti riigikaitse arendamise käsutusesse tulevad ressursid, siis tähendab see samasugust ümberhindamist meie prioriteetides.

Lõppude lõpuks on soovitav kaitsevõime kokkuleppe küsimus — seni on riigikaitseküsimustes valitsenud Eesti poliitikas konsensus ja ma usun, et konsensuslikult läheme ka edasi.

Rasketel aegadel peame tegema üheskoos raskeid valikuid, kuid meie tänased valikud ei tohi olulisel määral ahendada meie valikuruumi tulevikus. Teisisõnu, meil peab ka kümne aasta pärast olema tõsiseltvõetav ning usaldusväärne riik.

Kaitsekulude tõstmine kahe protsendini SKT-st on siin üks põhilisi mõõdikuid, kuid mitte ainult — see on ka reaalselt, riigikaitseliselt ressursiline eeldus Eesti kaitsevõime arendamiseks minimaalselt sellisele tasemele, millega suudame Eestis ja maailmas iseenda eest seista ja Eesti riigi huve kaitsta.

NATO-le oleme lubanud tõsta kaitsekulutused kahele protsendile SKT-st. Millal me selleni jõuame?

Läbirääkimisruumiks eelarvekõneluste raames on 2,0%-ni liikumise kiirus, st 2009. aasta määr. See graafik peaks olema realistlik, st tegelikult realiseeritav. Olen veendunud, et praegune valitsuskoalitsioon on hetkel parim võimalikest, ja olen samavõrd veendunud, et jõuame arutelude käigus riigimehelike lõppotsusteni.