Teistpidi, kõik need, kes on jälginud viimase aja arenguid Venemaal, märkavad, et tegemist on järjekindla ja seetõttu mitte kuigi üllatava protsessiga. Näeme kahetsusväärselt eelkõige jõule tugineva maailmakäsitluse esilekerkimist. Loomulikult teeb see murelikuks kõiki riike maailmas ja kaasmaalaste kaitsmise loosung neid riike, kus elab vähegi arvestatav vene kodanike kogukond.

Ometigi oleks kohatu sündmusi Gruusias meelevaldselt laiendada teistele riikidele. Pigem tuleb mõelda sellele, kuidas oleks Gruusias kujunenud olukorda arvestades tark käituda kõikidel nendel riikidel, kes jagavad ühiseid väärtusi — olgu siis ÜRO, EN-i, EL-i, NATO, OSCE või mõne teise rahvusvahelise organisatsiooni raames.

Just sihikindel töö oma partneritega ja üldise selge seisukoha kujundamine on Eesti tuleviku julgeoleku garantii. Kõige selle taustal tuleb loomulikult jätkuvalt panustada kaitsevõimesse: nii iseseisvasse kaitsevõimesse kui ka riigikaitsesse kollektiivkaitse põhimõtetest lähtuvalt.

Missuguste tunnetega vaadatakse valitsuses nüüd kaitsekulutuste rida? Kas kaitsekulutuste vähendamine on praeguses olukorras veel võimalik?

Kaitsekulutused on iga riigi vajalikud kulutused, selleks et vajadusel seista oma riigi julgeoleku eest, relv käes. Eesti kaitsekulutused on planeeritud vastavuses Eesti julgeolekuriskidega. Oleme koos teiste NATO riikidega seadnud sihiks kaitsekulutuse viimise 2% tasemele rahvuslikust kogutoodangust.

Oleme sellest kokkuleppest siiani kinni pidanud ja soovime sellest ka edaspidi kinni pidada. Sündmused Gruusias või mujal maailmas võivad kõigutada emaotsioone selle vajaduse ümber, kuid ei tohiks kõigutada meie põhimõtteid.

Kaitsekulutuste vähendamine ei ole olnud Eesti kavades ja usun, et suudame nii koalitsiooni kokkuleppes kui ka rahvusvaheliselt võetud kohustustest ka kinni pidada.

Eesti vabatahtlikud asusid pidid eile asuma teele Gruusiasse, ent see lükkus edasi. Kuidas on tagatud, et Venemaa ei tõlgenda seda puhtalt provokatsioonina?

Eesti vabatahtlikud koos paljude teiste riikide vabatahtlikega on läinud Gruusiale toeks eelkõige humanitaarsetest kaalutlustest lähtudes. Gruusia vajab humanitaarabi, ta vajab poliitilist mõistmist ja tuge. Humanitaarabi korras vabatahtlike Eesti kodanike minek Gruusiasse ei ole kindlasti provokatsioon ja selle pahatahtlik tõlgendamine ei tohiks meid heidutada.

Missugust käitumist soovitate inimestele, kes soovivad grusiine aidata — ja missugust kindlasti mitte?

Kodanike vabatahtlikku algatust Gruusia abistamisel humanitaarsetel eesmärkidel saab ja tuleb igati toetada. Näiteks saavad inimesed teha annetusi Eesti Punasele Ristile, kes kogutud vahendite eest toetab sõjas kannatada saanud piirkondade elanikke hädavajalike vahenditega. Läbiviidavad demonstratsioonid Gruusia toetuseks on väga suure väärtusega sealse olukorra teadvustamiseks nii Eestis kui ka maailma üldsusele.

Gruusiale antavat humanitaarabi koordineerib Välisministeerium. Lisaks humanitaarabile ootab Gruusia muuhulgas ka meditsiiniabi ja tehnilist toetust. Seega näiteks meedikute vabatahtlik siirdumine appi Gruusiale on kindlasti teretulnud. Vabatahtlike humanitaaralast abi võimalik pakkuda näiteks ka Punase Risti kaudu, kui neil sellekohane vajadus peaks olema. Lisaks on võimalik vabatahtlike siirdumine konfliktipiirkonda juhul, kui on olemas kokkulepe mõne kohapeal tegutseva tsiviilstruktuuriga, kes neid vajab.

Mida teeb Eesti riik Gruusia toetamiseks? Kas pole ohtu, et liiga vali kisa ärritab ülearu Venemaad ja muudab Lääne meie suhtes mõistmatuks, ettevaatlikuks — sest seda on Lääs ju ka Gruusia suhtes?

Kuumi südameid Kaukaasias on piisavalt — Gruusia vajab meie kaalutletut, tarka ja rahvusvaheliselt mõjukat ühist toetust. Humanitaarabi vahendamine Gruusiasse on igati tervitatav nii riiklikul kui kodanikualgatuse tasemel. Välisministeerium on tänuväärsel moel leidnud selleks ka võimaluse, esimene humanitaarabi saadetis on Gruusia poole juba ka välja lennanud.

On karta, et vajadus humanitaarabi järele kasvab. Me leiame sobiva vormi selle toimetamiseks meie Gruusia sõpradeni. Eesti riik toetab Gruusia demokraatliku arengut ja kõiki jõupingutusi, mis on suunatud Gruusia territoriaalse terviklikkuse tagamisele ja Gruusia pinnal olevate konfliktide rahumeelsele lahendamisele.

Peame seda tegema tasakaalustatult ja tulemusele orienteeritult. Vali hääl ja ülekeevad tunded ei aita probleemi lahendamisele kaasa. Peame kasutama oma ajaloolist kogemust, mis võimaldab meil tunda nii grusiine, osseete kui ka tänase Vene Föderatsiooni mõttelaadi selleks, et koos oma partneritega aidata kaasa probleemi lahendamisele.

Probleemi lahendamine, selle võti, on rahvusvahelise avalikkuse üksmeelses otsustuskindluses ja rahvusvahelise õiguse printsiipidest järjekindel kinnipidamine.