Jaak Aab: Valitsus mängib inimeste eludega
Lisaks tagasid need haiglate kapitalikulude rahastamise riigieelarvest ja tõstsid järsult haiglate investeeringuid.
Praeguse valitsuskoalitsiooni otsustega on arstiabi järjekorrad pikenenud, hambaravihüvitised kaotatud, kapitalikulud riigieelarvest kadunud, omaosalust hooldusravis tõstetud 3000 kroonini kuus, haigushüvitisi makstakse alates töövõimetuse neljandast päevast (varem teisest päevast) ja väiksemas määras. Inimeste omaosalus tervishoius on tõusnud selle piirini, kus alla keskmise sissetulekuga inimesed ei jaksa välja osta ravimeid, maksta hooldusravi eest, rääkimata tasulise arstiabi ostmisest.
Hiljuti läbis Haigekassa nõukogu koosolekul esimese lugemise järgmise aasta Haigekassa eelarve. Kindlasti lootsid nii patsiendid, meditsiinitöötajad kui ka haiglad, et eelmistel aastatel kärbitud eelarve saab lisa, sest rahalised vahendid on Haigekassal olemas.
Nõukogu koosoleku tulemuseks oli aga suur pettumus. Valitsus on Riigikogus arutusel olevas riigieelarves jätnud eraldamata raha haiglate kapitalikuludeks, samuti pole eelarves ette nähtud seaduses lubatud määral kasutada varematel aastatel Haigekassasse kogunenud vahendeid. Haigekassa juhatusele ja nõukogule pole jäetud mingit otsustusõigust.
Vähe sellest – esimesele lugemisele toodud Haigekassa eelarvesse on rahandusministri nõudmisel planeeritud sotsiaalmaksust laekuvat raha vähem kui seda on riigieelarve eelnõus! Miks on Haigekassa eelarve tehtud kehvema maksulaekumise prognoosiga kui riigieelarve? Vastus on selge – Haigekassasse nii varem kogunenud reserv kui ka järgmise aasta laekumised lihtsalt peavad tasakaalustama riigieelarvet. Seda tehakse aga tervishoiu, ehk siis inimeste tervise arvel. On lubamatu, et Haigekassasse inimeste ravimiseks kogutud ja just rasketeks aastateks kogutud raha peab riigieelarve miinust vähendama.
Endiselt ei ole eelarves haiglate kapitalikulusid, mida tuleb rahastada riigieelarvest. Keskerakonna fraktsiooni liikmed pöördusid selles küsimuses õiguskantsleri poole arupärimisega, kas valitsus täidab seadust, kui jätab Haigekassale kapitalikuluks raha eraldamata. Kõnealune summa on üle 180 miljoni krooni. Samuti võimaldaks seadus jaotamata kasumist haigete ravimiseks kulutada 250 miljonit krooni rohkem kui on ette nähtud praeguses eelarve projektis.
Seega oleks Haigekassa nõukogul kokku võimalus suurendada eelarvet umbes 500 miljoni krooniga, mis võimaldaks tõsta eelmisel aastal 6 protsendi võrra kärbitud tervishoiuteenuste hindasid ning osta rohkem ravijuhtumeid, vähendamaks tublisti pikemaks muutunud arstiabi järjekordi.
Pikkade ravijärjekordade juures ei saa inimesed haiguste korral õigel ajal abi ja nende tervislik seisund halveneb. Arstiabi edasilükkamine tähendab omakorda pikemaajalist ja kallimat ravi. Paljudel juhtudel võib see tähendada kõige raskemaid tagajärgi. Nii hoitaksegi kokku inimeste tervise arvelt.
Haiglatele makstakse jätkuvalt arstiabi eest 5 protsenti madalamat hinda, kui on tegelikud kulud. See toob kaasa medtöötajate palgakärped. Paljud tegutsevad ja ka tulevased arstid ongi sunnitud siis tööd otsima piiri taga, et saada oma töö eest õiglast tasu. Sellega aga kaasneb medtöötajate veelgi suurem nappus. Isegi kui tulevikus meil on raha rohkem, pole Eestimaal enam piisavalt arste ja õdesid, kes inimesi raviksid.
Ei vasta tõele valitsuse esindajate väited, et kärbitud teenuse hind kättesadavust ei mõjuta. Kuludest madalam hind ei motiveeri ei haiglaid ega arste isegi lepingus ettenähtud ravijuhte täis tegema, rääkimata varasematel aastatel tavaks olnud lisateenuste osutamist.
Probleeme on kuhjunud palju. Ravimid on tavainimese jaoks nii kallid, et paljud inimesed on sunnitud nende ostmisest üldse loobuma. Euroopa Liidu riikidest aitame inimesi ravimite ostmisel kõige vähem. Riskigruppidele - puuetega inimesed, kroonilised haiged, eakad - on ravimid hädavajalikud, sellest sõltub paljude inimeste tervislik seisund ja tihtipeale elus püsimine. Veel pole hilja teha vajalikke ja õigeid otsuseid. See pole mingi poliitilise kähmuse teema, nendest otsustest sõltuvad inimelud!
