Ivo Rull: Kõik nimed selles loos on tegelikud
Samas juubeli puhul õnnitletakse teiste hulgas Annat, Selmat, Väinot, Augustit, Mihklit, Arkadit, Leidat, Reinu, Tiiut... Palju õnne, 21. aastaga on rannarahva küladest võrsunud multikulti sootsium!
Kui olin sellise postituse teinud oma Facebooki lehele, algas mõttevahetus. Muusik Joonas lisas, et tema kodupaiga lehe ühes viimatises väljaandes on uute ilmakodanike poolel ära nimetatud Karmela, Brandon, Aleksandra, Remi ja Stefan. Õnnitletute väärikamas vanuses äramainituid esindavad aga Jaan, Õie, Valve, Olga, Leonhard, Paul.
Kommunikatsioonijuht Ivika väljendas imestust, kuivõrd on vanemate nimeelistused 80 aastaga muutunud - Saksamaa mõjudest Ladina-Ameerika omadeni. Ta oletas, et ilmselt on see tele ja seepide imeväärne mõju inimpsüühikale. Ja lisas, et eks see näita üht-teist ka vanemate vabaaja sisustamise eelistuste kohta.
Kooliõpetaja Mari kirjutas, kuidas lastele võõrapäraseid nimesid pannud vanemad õpetavad pedagooge oma võsukeste puhul lühikesi nimekohandusi kasutama. Ning kuidas nad ise oma last just mingi pahanduse korral „karistavad“ tema poole täisnimega pöördumisega. Ilmselt oli see liiga konkreetne ja valus postitus, mis autori poolt mõne aja pärast ära kustutati.
Professor Kaja märkis, et teab Rocco olevat koera nime, ühel tema tuttaval on.
Nimi on kõige olulisem mainekapital
Nime väest ja nime maagiast on kirjutatud pikki traktaate. Kahtlemata määrab nimekuju ja -kõla märkimisväärselt inimese saatust. Nimest tuletakse hellitusnimed ja pilkavad hüüdnimed. Hea nimi laiemas tähenduses on iga inimese kõige olulisema mainekapital. Kõlav ja kaunis nimi aitab elus edasi – mitte ilmaasjata ei võta enamik muusikuid endale artistinime. Paljud kirjanikud, kunstnikud, revolutsionäärid ja riigijuhid ongi ajalukku läinud endile võetud pseudonüümidega.
Eesti nimeseadus on suhteliselt liberaalne. See sätestab, et eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele ja võõrkeelse isikunime kirjapilt asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele. Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid, mis on sätestatud valitsuse määrusega (punkt, koma, ülakomad, sidekriips, sulud).
Kuna seadus ei näe ette arvude ja numbrite kasutamist isikunimedes, siis pole meil ühtegi Peeter I või Täpp100 nimekuju. Samuti ei saa moodsad vanemad oma järeltulijate nimedele lisada trendikaid sümboleid – näiteks @, või &.
Seadus annab ametnikele siiski ka märkimisväärselt tõlgendamisruumi ja volitusi. Eesnimeks ei või anda nime mis eraldi või koos perekonnanimega pole kooskõlas heade kommetega. Arvan, et see on mõistlik piirang, mis on välistanud nii mõnegi inimese elu rikkumise vanemate haige huumorimeele tõttu.
Oma lapsele nime panek on vanemate sügavalt isiklik ja väga emotsionaalne valik. Just nimelt seetõttu tasub nimepanekul olla nimme väga kaalutlev!
